Parim saneerija on generalist

Peeter Võrk 20. jaanuar 2009, 00:00

Saneerimise puhul on tegemist sisuliste muutuste esilekutsumise protsessiga, mitte juriidiliste küsimuste ega ettevõtte likvideerimisega. Seetõttu ei peaks esmasteks saneerimisprotsessi nõustajateks olema advokaadid või pankrotihaldurid.

Mõni advokaat võib olla suurepärane saneerija, kuid juriidiline taust iseenesest ei tee inimesest head saneerijat. Saneerimise käigus tuleb ettevõte efektiivsemalt tööl panna, muuta inimeste töökorraldust ja strateegiat, leida uusi kliente, tarnijaid, koostööpartnereid, pidada läbirääkimisi senistega.

Ühiste arusaamade teke on inimlik mõõde ning vajab sisulist ja ka emotsionaalset lähenemist. Saneerimisnõustaja saab olla keegi, kellel on muutuste juhtimise kogemus. Selleks võiks olla sobiva kogemusega juhtimiskonsultant (arvan, et selliseid on Eestis ehk kuni 20) või kogemusega ettevõtja või tippjuht (neid on teoorias päris palju). Saneerija ei pea olema ühe ala spetsialist ega jurist, vaid generalist, nt puidutööstust ei pea saneerima puidueriala inimene.

Olen sisuliselt tegelenud ettevõtete saneerimisega üle kümne aasta. Kõik need firmad on läbinud muutuste protsessi. Mitte kõik polnud muutuste alguses halvas olukorras. Kui aga firma on juba tõsistes raskustes, siis tuleb ka rohkemast loobuda, muudatused viivad teinekord tegevusala muutuseni ja võtmeisikute vahetuseni.

Saneerimisnõustaja olulisteks omadusteks on terviklik, suurt pilti omav arusaam ettevõtte/organisatsiooni toimimisest ja majandusest, sõltumatus, paindlikkus ja loovus.

Just äriline loovus koos suure pildi tajumisega lubab raskustes ettevõttel teha liigutusi, mis viivad eduni. Kui eelnev tegevus on toonud kaasa raskused, siis on vähetõenäoline, et sama suunda ägedamalt jätkates saabuksid head ajad.

Saneerimisprotsess võtab tavaliselt vähemalt aasta aega, tulemused edukatest muutustest avalduvad veel umbes aastase nihkega.

Kasumi selge kasv on tulnud muutuste rakendamisele järgneval aastal. Saneerimise kõige raskem faas on väljatöötatud muutuste ellurakendamine. Probleemide selgekstegemine (organisatsiooni audit) pole tavaliselt keeruline, ka reaalne muutuste plaan (saneerimiskava) õnnestub üldjuhul välja töötada. Ellurakendamiseks on aga vaja üle saada inimeste vastumeelsusest muutustele, lõhkuda vanad ja luua uued harjumused.

Olukorra teeb tihti keeruliseks see, et ka algselt muutusi pooldanud juhid ise tunnevad end ohustatuna ja hakkavad kasvõi alateadlikult protsesse pidurdama. See on koht, kus saneerimisnõustaja peab suutma tugevalt jalgel seista.

Eesti lühikeses äriajaloos on olnud päris palju juhtimistrende: mingi metoodika on saanud üldiselt popiks. Praeguses keerulises majandussituatsioonis tundub saneerimine õige lahendus päris paljudele. Sellest võib saada 2009. aastal uus kuum trend.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:54
Otsi:

Ava täpsem otsing