Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Meerits: valitsusel lasub vastutus laenupeo eest

Lemmi Kann 21. jaanuar 2009, 00:00

IMFi otsus lubada Lätil jätta latt devalveerimata ei olnud üksmeelne. Kui latt siiski devalveeritakse, tuleks sundkorras eurost lattidesse konverteerida ka lätlaste valuutas võetud laenud, kirjutas Dagens Industri analüütik Gunnar Örn. Sellest tekkiv valuutakahju lööb otse SEB ja Swedbanki majandustulemuste pihta, kuid on tema sõnul õigustatud - pankade aktsionärid peavad osa laenupeo arvest kinni maksma.

Örn kirjutas, et Rootsi pangad on destabiliseerinud Balti riigid majanduslikult ning perspektiivis võib-olla poliitiliseltki - tohutu laenukasv pole läinud riikide konkurentsivõime tõstmiseks, vaid on viinud selleni, et Riias on elanike kohta rohkem maastureid ja korteri ruutmeetri hind on kõrgem kui Stockholmis.

Investeerimispankuri, Trigon Capitali suuromaniku Joakim Heleniuse sõnul vastutavad riigi majanduse olukorra ja rahapoliitiliste otsuste eest valitsused, mitte kommertspangad. "Kui keegi väidab, et Rootsi pangad on käitunud Baltimaades tegutsedes vastutustundetult, siis on see vale lähenemine, pidades siinseid poliitikuid justkui lasteks," arvas ta.

Heleniuse sõnul lähtusid Eestis tegutsevad Rootsi kommertspangad ettevõtetele ja eraisikutele laenu andes tavapärastest turureeglitest. "Kui näiteks Hansapank oleks öelnud, et tema enam raha ei laena või nii palju enam ei laena, siis oleks ta kaotanud turuosa. Pank käitus täiesti tavapäraselt, tegeledes enda põhitegevuse ja eesmärkide realiseerimisega," märkis Helenius.

Ta viitas valitsuste tegematajätmistele. Selleks, et kuumenevat majandust jahutada, peavad ikkagi riikide valitsused vajalikke samme astuma, kinnitas Helenius. "Meenutagem, et väga paljud inimesed hoiatasid poliitikuid, mis võib majanduse ülekuumenemise tagajärjel juhtuda. Valitsus aga ei reageerinud ega astunud ühtki sammu buumi leevendamiseks. Tagantjärele on muidugi pankasid hea süüdistada," lisas ta.

Ka investorite liidu juhatuse liige Heldur Meerits ütles, et vastutus majanduse uppi keeranud laenupoliitika eest lasub kommertspankade asemel valitsustel. "Väita seda, et SEB ja Swedbank on süüdi lõhkilaenamises, ei ole kindlasti õige. Nemad tegutsesid turutingimustes ja olid lihtsalt edukamad kui nende konkurendid," põhjendas ta.

Kui oli juba näha, et see toob maksumajanduslikult kaasa riske, oleksid pidanud valitsus ja keskpank need neutraliseerima, lisas Meerits. See pole tema sõnul ainult Baltimaade probleem. "Selle sama asjaga läks alt ka USA valitsus ja on ka tegelikult terve Euroopa alt läinud," märkis Meerits.

Örd kirjutas, et kui Läti devalveerib lati, tuleks eurost lattidesse konverteerida ka lätlaste valuutalaenud. "Ma ei kujuta päris hästi ette, kuidas on võimalik laenu devalveerida. On olemas valuutakursid ja sellest kõik algab. Kui laenumaksjal on kohustus maksta tagasi näiteks euros, siis tulebki seda teha," leidis Meerits.

Katse laenude sundkonverteerimist proovida leiaks Meeritsa kinnitusel juba esimese astme kohtus lahenduse. "See oleks nonsenss ja pööraks õigusriigi põhimõtte täiesti pea peale," rääkis ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:54
Otsi:

Ava täpsem otsing