Profid: tuleb aeglase taastumise aasta

Mait Jüriado 21. jaanuar 2009, 17:03

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter
Koppel, Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane ning Evli Ida-Euroopa
kapitaliturgude juht Mattias Wallander prognoosivad Eesti siseturu aeglast
taastumist, kinnisvarahindade langemist, intresside jätkuvat kukkumist, kulla
hinna tõusu ning järgmise aasta riigieelarve veelgi suuremat
kokkukuivamist.

Viimastel kasvu- ja külluseaastatel on analüütikud teinud prognoose julgelt ja optimistlikult ning põhjendanud neid ajaloost pärit andmetega. Nüüd on tegemist erakordsete aegadega ning kusagilt ajaloost on raske kinni haarata.

“On väga liiga palju suuri jõude minemas erinevates suundades, et oleks võimalik prognoosida. Võib-olla see ongi prognoos, et prognoose ei ole võimalik teha,” ütles Evli Ida-Euroopa kapitaliturgude juht Mattias Wallander. “Aktsiaturud on 2009. aastal ettearvamatud. ”

SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul peab suvaliste nn ennustuste puhul arvestama kontekstiga, kus esiteks on vähemalt senisel kujul lakanud eksisteerimast üks senist maailmapilti defineerinud protsess, kus hiinlased säästsid ja tootsid ning ameeriklased laenasid ja tarbisid. Teine oluline asjaolu on kindlasti see, et käimas on ka pretsedenditu riikide ja keskpankade poolne päästeoperatsioon. Koppeli sõnul ei ole suurt kahtlust, et selline tõeliselt massiivne sekkumine toob ühel hetkel kaasa vähemalt inflatsioonilise ekspansiooni, võib-olla isegi reaalkasvu taastumise.

“Samas pikemas perspektiivis on sellise massiivse sekkumise mõju vaat et võimatu hinnata. Ajalugu vaadeldes peab nentima, et sõnapaar "riiklik sekkumine" eriti pikkade tsüklite kontekstis just midagi head ei tähenda,” lisas Koppel.

Tartu Ülikooli Rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane tõdeb, et kui selline massiivne riiklik sekkumine abipakettide näol taastab usalduse rahandussüsteemis ning sellele lisanduvad ka otsesed toetusmeetmed konkreetsete valitsussektori investeeringutena, siis võib selle aasta lõpus, kuid ilmselt siiski alles 2010. aastal näha globaalse majanduse kahanemise lõppu. Varblase sõnul ei suuda arenenud tööstusriikide massiivsed toetusmeetmed selle aasta jooksul oma majandusi uuesti kasvama pöörata ja see muudab ka Eesti eksportööride elu veel keerukamaks, kuigi ekspordile nüüd peakski rõhuma. “Praegu on kergem neil ettevõtetel, kes majanduse kasvustaadiumis olid konservatiivsed ja ei paigutanud teenitud rahasid kinnisvarasse kiiret tulu teenima," lisas Varblane.

Probleemi juur

Probleemid finantssüsteemis algasid kinnisvarabuumiga siinpool lompi, aga eriti just sealpool lompi USAs, mille põhjustas odav laenuraha. USAs on intressid surutud juba peaaegu nullini ning mujal rekordmadalatele tasemetele. Koppeli sõnul alanevad baasintressid veelgi ning mitmes olulises majanduspiirkonnas püsivad suisa nulli lähedal pikemat aega. “Ka Euroopa Keskpank kapituleerub lõpuks,” prognoosib Koppel.

Laenuraha järsk ärakukkumine on Varblase sõnul põhiline probleem, miks meie siseturg ei taastu niipea ning pole mingeid märke, et välismaised pangad suudaksid ja sooviksid endist olukorda taastada.

Ka Wallanderi nägemuse kohaselt ei keera Rootsi pangad lähiajal rahakraane lahti ja müüjad peavad lõpuks oma kinnisvara eest küsitavad hinda langetama. "Kui mingi ime läbi peaksid pangad jälle 100%-list finantseerimist pakkuma, võivad kinnisvara hinnad taas üles liikuda ning oleks jällegi mõttekas kinnisvara omada ning oodata hindade kasvu," ütles Wallander. Siiski soovitab ta kinnisvara praegu müüa ja raha muusse varaklassi paigutada.

Kuhu investeerida?

“2009 on aasta, mil kinnisvara müüjatele jõuab kohale varade omamise alternatiivne hind, ehk ka muude varadega on võimalik kasumit teenida,” ütles Wallander ja soovitab raha paigutada näiteks tähtajalisse hoiusesse, võlakirjadesse või isegi aktsiatesse.

Riigi võlakirjadelt hakkab rohkem teenima. Hetkel tundub asi kangesti hinnamulli moodi - eriti USA puhul, kus riigivõla intressid on tõeliselt madalad.

Kuigi riigi võlakirjade tootlused on väga madalal, hakkab Koppeli sõnul riigi võlakirjade pealt jälle rohkem teenima, sest hetkel tundub asi kangesti hinnamulli moodi. Seda eriti USA puhul, kus riigivõla intressid on tõeliselt madalad. “Arvestades seda, et niigi mitte just kõige distsiplineerituma fiskaaldistsipliiniga riigid tahavad kohutaval kombel sekkuda ja stimuleerida, peavad nad ilmselt oma massiivsetesse uutesse võla emiteerimise programmidesse investorite meelitamiseks pakkuma mingil hetkel ka paremat intressi. Mõned signaalid juba on, et praeguse intressitaseme juures on huvi kesiseks jäänud” ütles Koppel.

Koppel prognoosib ka, et korporatiivvõla tootlused lähevad alla. “Hetkel arvestatakse näiteks Euroopas sellega, et 20% emitentidest lähevad pankrotti. Hetkel on pankrotimäär vähem kui 1%. Kõrgeim ajalooline näitaja on 13%. Samas näiteks Moody's prognoosib järgmiseks aastaks 8% emitentide pankrotti,” ütles Koppel. “On väga tõenäoline, et selline 20%lise stsenaariumi sisse hindamine on likviidsuskriisi tagajärg ning keskpankade tegevus aitab ka seda olukorda normaliseerida,” lisas ta.

Koppeli sõnul tõuseb ka kulla hind ning ta näeb käesoleval aastal lisa tulemas Bernard Madoffi ning Satyami skandaalidele, millega riisuti suures koguses investorite raha. Esimesel juhul siis püramiidskeemiga, teisel juhul lihtsalt ettevõtte bilansi ülespuhumisega.

Euro päästab Eesti

"Väga lühikeses perspektiivis loodan, et Eesti valitsus võtab olukorda tõsiselt - korrigeerib eelarvet sisuliselt ja suudab kokku panna tasakaalustatud paketi kärpeid – kõigil tuleb millestki loobuda: nt palkade langetamine riigi ametnikkonnal, pensionide tõusu kärpimine või edasilükkamine pensionäridel, kaitsekulude piiramine jne," ütles Varblane. “Siis võib tõesti Eesti ka saavutada võimaluse minna üle eurole ja taastada maailmas uuesti usaldus Eesti majanduse vastu," vastas ta.

Varblase sõnul viiks jätkuv usaldamatus välismaiste analüütikute ja investorite hulgas hoiakule, et Eesti kui väikese avatud majandusega majanduskriisis vaevlevas riigis tuleks kroon devalveerida. ”Need potentsiaalsed välisinvestorid (kuid ka juba meie oma investorid, kes on investeerinud oma kapitali Eestist välja) ootavad positiivset sõnumit ja kindlustunnet, ning seda saab pakkuda selge ja kindlalt realiseeritav eurole üleminek,” kommenteeris Varblane.

Varblane näeb Euroopa Liidus üha suurenevat veelahet majanduspoliitiliste võimaluste vahel eurotsooni kuuluvate ja sinna pürgivate riikide vahel ning eurotsooni mittekuuluvate riikide võimalused vastata Maastrichti kriteeriumidele muutuvad raskemaks. “Jätkuva majanduskriisi tingimustes kasvatavad eurotsooni riigid üsna kergekäeliselt valitsussektori võlakoormust. Niisugustes oludes on eurotsooni mittekuuluvate riikide valitsustel raske selgitada oma kodanikele, miks nemad ei toeta massiivselt oma majandust ja välisvõlga ei saa kasvatada ning see toob kaasa rahva rahulolematust erinevates uutes EL liikmesriikides,” kommenteeris Varblane.

“Üldse saab sellel aastal olema suur oht populistlike ja radikaalsete poliitiliste jõudude esilekerkimiseks neis maades,” lisas ta ning näeb ka Aasias, aga eriti just Hiinas, sotsiaalseid rahutusi, kuna USA impordivõime järsk vähenemine tekitab Hiinas viimaste aastakümnete suurima tööpuuduse.”

Varblase prognooside järgi tuleb järgmise aasta Eesti riigieelarve väiksem kui selle aasta kärbitud variant ning riik kukub arengus tagasi nii umbes 2006. aastasse.

Lõpetuseks prognoosib Wallander, et käesoleval aastal tõestavad eestlased oma põhjanaabritele, et on innovaatilised palju tööd tegevad inimesed, kes ei anna alla rasketel aegadel, vaid saavad kriisis veelgi tugevamaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. January 2009, 15:39
Otsi:

Ava täpsem otsing