Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Teadlased pildistasid veritsevat südant

21. jaanuar 2009, 20:14

Esimest korda õnnestus arstidel saada
pildile infarktijärgselt veritsev süda. Arstid loodavad, et tulevikus on sellest
tehnikast infarktijärgses ravis palju kasu.

Uue uurimuse järgi on südamelihase veritsemine otseses seoses infarkti raskusastmega. Mida rohkem verd, seda tõsisem on patsiendi olukord. „Me ei oska veel vastata, kas veritsemine ise teeb olukorra raskemaks,“ ütles Stuart Cook Londoni Imperial College’ist. „Mida paremini teame, mis toimub infarkti ajal ja pärast seda, seda paremad võimalused on teadlastel leida uusi raviviise, mis infarkti üle elanud inimesi tõhusamalt aitaksid.“

Infarkt tekib, kui südamesse verd ja hapnikku transportivas arteris tekib tromb. Tavaliselt avatakse veresoon uuesti ning ummistunud koha asemele pannakse metalltoru, mis laseb verel taas takistamatult südamesse voolata, kirjutas LiveScience.

Hiljuti läbiviidud uuringud on kinnitanud, et patsiendi südamelihas võib verevoolu taasavamise järgselt uuesti veritsema hakata. Sellise olukorra mõjudest inimese tervisele on aga arstidel siiani üsna ebamäärane arusaam.

Südamelihase veritsemist on veres leiduvate rauaosakeste tõttu võimalik magnetresonantstomograafia abil pildistada, mida teadlased ka 15 hiljuti infarkti üle elanud inimese südame uurimiseks tegid.

„Uuring annab meile uut infot kahjustuste kohta, mida infarkt südamele võib põhjustada,“ ütles ajakirjas Radiology ilmunud artikli esimene autor Declan O’Regan.

Teadlased leidsid, et südamelihase veritsemine on seotud infarkti raskusastmega. Patsiendi lootused täielikule paranemisele olid seda väiksemad, mida enam verd nad südamelihase veritsemise tõttu kaotasid.
Läbilõige südamelihasest. Veritsevat ala on kujutatud punasena.Läbilõige südamelihasest. Veritsevat ala on kujutatud punasena.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. February 2009, 18:24
Otsi:

Ava täpsem otsing