Vene uus masuuditerminal piirab Eesti transiidi kasvu

21. jaanuar 2009, 06:54

Tänavu Venemaal Ust-Luugas valmiv terminal
vähendab masuudi transiiti läbi Eesti ligikaudu veerandi võrra, millest kaotavad
nii Tallinna Sadam kui ka Eesti Raudtee.

Samas pärsib Eesti Raudtee infrastruktuuritasude metoodika venelaste suurenevat huvi teisi kaupu läbi Eesti vedada.

"Kui Ust-Luuga terminal hakkab täies mahus tööle, võiks kaotsiminev masuudikogus olla 5-5,5 miljonit tonni aastas," rääkis transiidiekspert Raivo Vare. See on veerand Tallinna Sadamat läbivast vedellastist, millest suurem osa ongi masuut.

Kui arvutada Vare pakutud number tonnidest ümber vaguniteks, tähendab see aastas 1400-1500 masuudirongi kadu.

Seda ohtu aga pole, et Eesti masuudiärist täiesti kõrvale jääks, sest Tallinn on piirkonna ainuke sadam, kuhu saavad sisse sõita suured tankerid. Mida madalamal on aga naftatoodete hinnad, seda suurem on laevaveo hinnatundlikkus.

Eesti Raudtee juhatuse esimehe Kaido Simmermanni sõnul on nad nii selle kui ka järgmise aasta plaanides masuudiveo vähenemisega arvestanud.

Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli ütles, et ettevõte plaanib sel aastal kaubaveo ning puhaskasumi osas olla eelmise aasta tasemel, kui sadamaid läbis 29 miljonit tonni kaupa ning ettevõtte puhaskasum oli suurusjärgus 400 miljonit krooni.

Masuudi asemel oodatakse teisi kaupu. Kui headel aegadel vähendas Venemaa oma toodete transiiti läbi Eesti poliitilistel põhjustel ning seda enda jaoks suhteliselt valutult, siis muutunud majandusolukorras on venelastel üha suurenev huvi kaupa müüa.

"Tahtjaid on söe, väetiste ja naftaproduktide vedamiseks, kokku kümne miljoni tonni peale," rääkis Kaido Simmermann.

Kuid huvilisi peletab Eesti Raudtee veotariifipoliitika, mille järgi infrastruktuuri kasutamise tasud tõusevad, kui veetavad kaubakogused vähenevad. Vare sõnul on tegu vale loogikaga, mis oli ehitatud lootusel, et kaubakogused kasvavad.

Kuid ajad on muutunud. Veel 2006. aastal veeti Eesti Raudtee rööbastel 44,4 miljonit tonni kaupu, eelmisel aastal vähenes kaubavedu aga juba 26 miljoni tonnini.

"See on traagiline olukord, kus osa võidust läheb kaotsi ning kõige rohkem kaotab Eesti Raudtee," märkis Vare.

Simmermanni sõnul vaadatakse tariifimetoodika ümber ning järgmisel või ülejärgmisel aastal võidakse tasusid juba teistmoodi arvutada.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. January 2009, 06:54
Otsi:

Ava täpsem otsing