Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maaomanike jonn lükkas ristmiku ehituse uppi

Tallinna ühe suurima tee-ehitusprojekti Väo-Maardu teelõigu ja kahe ristmiku alla jäävate maade ostuks firmadelt ja eraisikutelt on riik kulutanud 72 miljonit krooni. Suurima tehingu tegi riik mullu novembris, kui ostis suurimalt maaomanikult AS Favorte ja selle tütarfirmalt BRT Invest 14 kinnistut kokku 40 miljoni krooni eest.

Favorte sai maaomanikuks 1997. aastal, kui ta ostis Karl-Johannes Tomsoni käest kokku 68 601 ruutmeetrit talumaad 1,4 miljoni krooniga.

Väo ristmiku lähedal asuva Plaasi talu peremees Mati Kanarbik meenutas, et Favorte-nimeline firma avaldas aastaid tagasi soovi temalt ristmiku alla jäävad maad ära osta.

"Meil oli õega kaks kinnistut, mis oleksid ristmiku alla jäänud ja mida Favorte tahtis meilt ära osta. Mina müüsin siiski riigile," ütles Kanarbik.

Esimest korda astus riik ehk maadeküsimusi lahendav maanteeameti maabüroo Favorte omaniku Rainer Hinnoga kontakti 2005. aastal, kuid siis keeldus firma kinnistuid müümast.

"Jah, see hind oli liiga madal ja ei sobinud. Seetõttu jäi tehing toona ära," tunnistas Hinno.

Kas 40 miljonit on hind, mis firma lootis riigilt saada? "Tegelikult pakkus maanteeamet meile alguses rohkemgi, kuid siis öeldi, et hinnad on langenud," ütles Hinno.

Väo-Maardu teelõigu projektijuht, maanteeameti ehitusosakonna juhataja kt Andres Brakmann möönis, et läbirääkimisi alustati maaomanikega juba kolm aastat tagasi.

"Osa eraomanikke ja firmasid oli nõus oma maa müüma riigile, osa mitte. Favortet kolm aastat tagasi tehtud hinnapakkumine ei rahuldanud, ta ootas, et kinnistu hinnad tõuseksid. On juhtumeid, kus kahetsusväärselt takistatakse protsessi ja seega kogu ehituse algust," rääkis Brakmann.

Maade omandamise venimise tõttu on Väo-Maardu lõigu ehitus pööratud n-ö tagurpidi. Kui algul plaaniti kõigepealt ehitada välja Väo ristmik, siis nüüd ehitatakse esimese etapina hoopis teelõik Tallinna linna piirilt kuni Jõelähtme ristmikuni ja ristmik ise.

Mis puudutab riigi ostetavaid kinnistuid, siis ulmelisi summasid nende eest omanikud küsida ei saa, sest kinnistutele tellitakse hindamisakt, mille alusel hind määratakse, rääkis Brakmann.

"Hind võib varieeruda maksimaalselt pluss-miinus 5 protsenti, mitte rohkem," kinnitas Brakmann.

Praegu jätkuvad läbirääkimised mitme kinnistu omanikega, sealhulgas Favortega Peterburi tee 112 kinnistu osas ning Olerex Varaga Peterburi tee 104 kinnistu ostuks.

Olerexi turundusjuht Antti Moppel möönis, et läbirääkimised riigiga käivad. "Kogu läbirääkimiste protsess on toimunud konstruktiivses dialoogis maanteeametiga ja arenenud mõlemaid pooli rahuldavas tempos," ütles Moppel.

Vaadates Väo ristmiku detailplaneeringut ja ASile Favorte (endise nimega AS Reinhard) kuulunud kinnistuid, tundub, et firma teadis täpselt detailplaneeringu piire ja ristmiku alla jäävaid kinnistuid. Need kinnistud, kust riik ei ihaldanud ristmikuks üht nurkagi, müüs Favorte aegsasti maha.

Justkui teades, et detailplaneering ja ristmiku ehitus lõpeb Lagedi tee 3b ja 4b kinnistutega, on Favorte needki 2001. aastal üles ostnud. Riik maksis novembri lõpus nende eest firmale vastavalt 2,15 miljonit krooni ja 88 000 krooni.

Oli vaid üks kinnistu - Peterburi tee 108 -, mille Favorte müüs 1999. aastal firmale Würth, kes omakorda 2005. aastal selle 3,5 miljoni krooni eest riigile edasi müüs. "Oli plaanis ehitada sinna ladu ja kontorihoone, ent kui selgus ristmiku ehitus, müüsime maa riigile," meenutas Würthi juht Lauri Luks.

Kas Favorte teadis, mis kinnistud maha müüa ja mida tulevikus riigile müüa?

"Te olete valel teel, see on juhus," lausus Favorte omanik Rainer Hinno. Ehkki kinnistud tükeldati 2003. aasta suvel, said Hinno sõnul nemad detailplaneeringust ja ristmiku täpsest asukohast teada 2003. aasta lõpus.

Teised suuremad maaomanikud, kellelt riik on ostnud või plaanib välja osta kokku kaheksa kinnistut, on esiisade maad tagasi saanud Jaanus Ütt ja tema õde Maarja Värv-Saarm.

2005. aastal maksis riik neile kolme kinnistu eest kokku ligi 3 miljonit krooni, tehing on pooleli veel viie kinnistu puhul.

"Praegu on tehing pooleli, kuna see sõltub sellest, kui suur osa kinnistust täpselt ära lõigatakse," ütles Ütt. Ta lisas, et riik pole kinnistute ostuks huvi üles näidanud ning tema teada on ehitusega tekkinud suluseis.

Kui suure summa Ütt ja tema õde plaanivad kinnistute müügist saada, seda mees ei öelnud. "Seda ma ei tahaks öelda," lausus ta.

Peterburi tee 119 kinnistu kaasomanikuks said 2006. aastal ka Aivar Aigro ja Meelis Sinilo firma Joshua.

Jõelähtme vallas on riik maade kokkuostuks kulutanud praeguse seisuga kokku ligi 24 miljonit krooni.

Suurima tehingu ristmiku alla jääva maa ostuks tegi riik 2007. aasta suvel, kui osaühingule Truveks kuuluv tankla osteti ära 19 miljoni krooni eest.

2,26 miljoni krooni eest ostis riik Andres Peekmannile kuuluva Kiltrisauna tee 2 kinnistu, üle 1,5 miljoni krooni eest müüs maad riigile Real Kinnisvara.