Profid: tuleb aeglase taastumise aasta

Mait Jüriado 22. jaanuar 2009, 00:00

"Paljud suured jõud liiguvad eri suundades, mis teeb prognoosimise raskeks. Võib-olla see ongi prognoos, et prognoose ei ole võimalik teha," ütles Evli Ida-Euroopa kapitaliturgude juht Mattias Wallander. "Aktsiaturud on 2009. aastal ettearvamatud."

SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul peab suvaliste nn ennustuste puhul arvestama kontekstiga, kus esiteks on vähemalt senisel kujul lakanud eksisteerimast üks senist maailmapilti defineerinud protsess, kus hiinlased säästsid ja tootsid ning ameeriklased laenasid ja tarbisid. Teine oluline asjaolu on kindlasti see, et käimas on ka pretsedenditu riikide ja keskpankadepoolne päästeoperatsioon. "Pikemas perspektiivis on sellise massiivse sekkumise mõju vaat et võimatu hinnata. Ajalugu vaadeldes peab nentima, et sõnapaar "riiklik sekkumine" eriti pikkade tsüklite kontekstis just midagi head ei tähenda," lisas Koppel.

Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane tõdes, et kui selline massiivne riiklik sekkumine abipakettide näol taastab usalduse rahandussüsteemis ning sellele lisanduvad ka otsesed toetusmeetmed konkreetsete valitsussektori investeeringutena, siis võib selle aasta lõpus, kuid ilmselt siiski alles 2010. aastal näha globaalse majanduse kahanemise lõppu. Varblase sõnul ei suuda arenenud tööstusriikide massiivsed toetusmeetmed selle aasta jooksul oma majandusi uuesti kasvama pöörata ja see muudab ka Eesti eksportööride elu veel keerukamaks, kuigi ekspordile nüüd peakski rõhuma. "Praegu on kergem neil ettevõtetel, kes majanduse kasvustaadiumis olid konservatiivsed ega paigutanud teenitud raha kinnisvarasse kiiret tulu teenima," lisas Varblane.

Probleemid finantssüsteemis, mille põhjustas odav laenuraha, algasid kinnisvarabuumiga siinpool suurt lompi, aga eriti just sealpool lompi USAs. USAs on intressid surutud juba peaaegu nullini ning mujal rekordmadalatele tasemetele. Koppeli sõnul alanevad baasintressid veelgi ning mitmes olulises majanduspiirkonnas püsivad suisa nulli lähedal pikemat aega. "Ka Euroopa Keskpank kapituleerub lõpuks," prognoosis Koppel.

Ka Wallanderi nägemuse kohaselt ei keera Rootsi pangad lähiajal rahakraane lahti ja müüjad peavad lõpuks oma kinnisvara eest küsitavat hinda langetama. Siiski soovitas ta kinnisvara praegu müüa ja raha muusse varaklassi paigutada.

"Väga lühikeses perspektiivis loodan, et Eesti valitsus võtab olukorda tõsiselt - korrigeerib eelarvet sisuliselt ja suudab kokku panna tasakaalustatud paketi kärpeid," ütles Varblane.

"Siis võib tõesti Eesti ka saavutada võimaluse minna üle eurole ja taastada maailmas uuesti usalduse Eesti majanduse vastu," arvas ta.

Varblase sõnul viiks jätkuv usaldamatus välismaiste analüütikute ja investorite hulgas hoiakule, et Eesti kui väikese avatud majandusega majanduskriisis vaevlevas riigis tuleks kroon devalveerida.

"Üldse on sellel aastal suur oht populistlike ja radikaalsete poliitiliste jõudude esilekerkimiseks neis maades," lisas Varblane.

Tema prognooside järgi tuleb järgmise aasta Eesti riigieelarve väiksem kui selle aasta kärbitud variant ning riik kukub arengus tagasi nii umbes 2006. aastasse.

Lõpetuseks prognoosis Wallander, et sel aastal tõestavad eestlased oma põhjanaabritele, et on innovaatilised palju tööd tegevad inimesed, kes ei anna alla rasketel aegadel, vaid saavad kriisis veelgi tugevamaks.

Analüütikud soovitavad vaba raha paigutada tähtajalistesse hoiustesse, osta kulda või isegi aktsiaid.

"2009 on aasta, mil kinnisvara müüjatele jõuab kohale varade omamise alternatiivne hind, ehk ka muude varadega on võimalik kasumit teenida," ütles Evli Ida-Euroopa kapitaliturgude juht Mattias Wallander.

Ta soovitas raha paigutada näiteks tähtajalisse hoiusesse, võlakirjadesse või isegi aktsiatesse.

Kuigi riigi võlakirjade tootlused on väga madalal, näeb SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppel riigi võlakirjade tootluse tõusu ning praegust olukorda, kus suur raha jookseb madala tootlikkusega riigivõlakirjadesse, nimetab ta hinnamulliks. Tema sõnul tõuseb ka kulla hind ning ta näeb tänavu lisa tulemas Bernard Madoffi ning Satyami skandaalidele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:54
Otsi:

Ava täpsem otsing