Tallinki kulud tegid tuludele tuule alla

Finantskulude, maksude ja kulumieelne kasum (EBITDA) moodustas Tallinki septembris alanud finantsaasta esimeses kvartalis 473 miljonit krooni, samas kulus pikaajaliste laenude kustutamiseks 467 miljonit ning laenuintressidele 273 miljonit.

Selle tulemusena kahanes vabade vahendite jääk mullu augusti lõpu 1,044 miljardilt kroonilt novembri lõpuks 452 miljonile kroonile. Seega kulutas ettevõte kvartaliga peaaegu 600 miljonit krooni.

Sama tempoga jätkates peaks Tallinki raha kiiresti otsa saama, ees on ju veel kaks ettevõtte jaoks väga rasket kvartalit. Reisijateveoga tegelevas äris on hooajad selgelt välja joonistunud ning põhitulu teenitakse suvekuudel.

Swedbanki analüütik Marko Daljajev eitas, et vabade vahendite vähenemine võiks tekitada Tallinkile makseraskusi. Kui aga ka järgmistes kvartalites jäävad rahavood samaks, võib tema sõnul tekkida laevafirmal uue laenu vajadus.

Praegustele andmetele tuginedes väitis ta, et vajadust lisakrediidi kaasamiseks pole. "Otsesed rahalised kulud - kütus ja laenuintressid - on ettevõttel teise kvartali jooksul maailmaturul tuntavalt alanenud, samas kui reisijate arv näitab selget kasvutrendi," kinnitas Daljajev.

Ka LHV analüütik Sten Pisang kinnitas, et Tallink saab hakkama tänu eelpool mainitud kulude vähenemisele ja asjaolule, et suuremaid investeeringuid laevafirmal lähiajal kavas pole.

Marko Daljajevi sõnul tuleb krediidikriisi valguses käsitleda kõrget laenukoormust kui lisariskifaktorit. Samas käib Tallinki puhul jutt pikaajalistest laenudest (laevadel 10-12 aastat). Kui Tallink peaks vajama täiendavat krediiti, on see tema hinnangul neile võrdlemisi kergesti kättesaadav.

Swedbanki analüütiku sõnul vähendab intresside ja kütuse hinna langus Tallinki kvartalikulusid pea 300 miljoni krooni võrra. Eelmisel majandusaastal kulus laenuintressideks 915 miljonit, tänavu koormus laenusumma kasvu tõttu mõnevõrra suureneb. Intressimäärade samaks jäädes kasvavad kulud natuke üle miljardi krooni.

Kui heita pilk Tallinki bilansile, siis 450 miljoni kroonini ulatuvas rahakoguses midagi hullu pole. Näiteks oli neil umbes sama palju raha eelmise aasta teise ja kolmanda kvartali lõpus. Sesoonsuse mõttes on kaks rasket kvartalit küll veel ees, kuid langus kütusehindades ning Euriboris avaldab jällegi positiivset mõju. Nimelt peaks eelmise aastaga võrreldes vähenema kulutused kütusele ja kuna Tallinki laenud on seotud Euriboriga, siis rakendub laenudele lähiajal ka madalam intress, mis väljendub väiksemates intressikuludes.

Inimesed soovivad nii headel kui ka halbadel aegadel puhata ja Tallink pakub oma klientidele ühte äärmiselt kuluefektiivset puhkuseformaati. Olukorras, kus inimeste sissetulekud ja kindlus tuleviku osas kahanevad, muutub tarbitavate teenuste hind oluliseks ja siin suudab Tallink teistest (kallimatest) puhkusepakkujatest üle olla. Lisaks puhkajatele jäävad laevafirma klientideks regulaarsed reisijad ja kaubaturistid, kes tulevad Soomest-Rootsist Tallinnasse või Riiga soodsamaid kaupu ostma. Ja vaatamata majanduse jahutmisele tuleb teatud täiendavat tulu ka kaubavedudest.