Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uuring: pooled lätlastest kardavad töö kaotada

Annika Matson 22. jaanuar 2009, 11:42

Pooled lätlastest kardavad töö kaotada,
eestlastest elab selles hirmus veerand.

TNSi uuringufirmade grupp viis 2008. aasta lõpus läbi uuringu mitmetes riikides USAs, Suurbritannias, Prantsusmaas, Saksamaal ning Balti riikides läbi uuringu finantskriisi teemadel.

Uuring kaardistas elanike arvamusi finantskriisi kestuse ja võimalike tagajärgede osas. Üks peamisi järeldusi uuringust on see, et nii nagu lääneriikide elanikud, usuvad ka Balti riikide elanikud, et finantskriis põhjustab ülemaailmse majandusliku depressiooni. See hoiak väljendub tõenäoliselt vähemalt eeloleva aasta tarbimis- ning finantskäitumises.

Finantskriisi kestuse osas on Balti riigid muust maailmast pessimistlikumad. Eestis, Lätis ja Leedus usub üle poole elanikest, et finantskriis kestab kauem kui kaks aastat, lääneriikides usub finantskriisi nii pikka kestust vaid veerand elanikest.

Eesti, Läti ja Leedu elanikud on veendunud, et finantskriis põhjustab ka majandusliku surutise just nende riigis (protsendid vastavalt 82%, 84%, 73%). Lääneriikidest on oma riigi majandusliku olukorra pärast kõige pessimistlikumalt meelestatud Suurbritannia elanikud (81% neist usub, et finantskriis põhjustab majandusliku depressiooni ka Suurbritannias), kõige vähem mures on aga ameeriklased ja sakslased (66%). Veendumus, et finantskriisi üheks tagajärjeks on majanduslik surutis oma kodumaal, väljendub ka kartuses kaotada oma töökohta – 52% lätlastest, 43% leedukatest ning 24% eestlastest usub, et nende töökoht on ohus.

Vaatamata murele riigi ja töökoha pärast peavad vähesed (6-7% eestlastest, lätlastest, leedukatest) võimalikuks, et nad võivad oma kodu kaotada. Kõige enam on oma kodu ja töö pärast mures ameeriklased (11% neist peab võimalikuks oma kodu ning 33% töökoha kaotamist). Üle kolmveerandi Balti riikide elanikest leiab, et neil tuleb nüüd oma kulutusi kärpida (Eestis 75%, Lätis 85% ja Leedus 89%). Lätlased ning leedukad näevad pere majanduslikku olukorda eestlastest süngemates toonides – pea pooled usuvad, et olukord läheb halvemaks, eestlastest arvab nii vaid kolmandik. Varasemad uuringukogemused on näidanud, et sageli usuvad inimesed tulevikku prognoosides hetkeolukorra jätkumist – ehk kui hetkel läheb halvemaks, siis usuvad nad selle jätkumist ning vastupidi. Eestis on finantskriisi tagajärgede osas kõige rahulikumad kõrgharidusega, kõrgemate sissetulekutega inimesed ning tallinlased. Nemad peavad teistest harvem vajalikuks kulutusi kärpida ning muretsevad vähem oma töökoha ja kodu pärast. Balti riikide elanike hoiakud finantskriisi tagajärgede osas on suurtest lääneriikidest mõnevõrra murelikumad. Balti riikide sees omakorda on aga finantskriisi ja majandusliku depressiooni suhtes kõige pessimistlikumad lätlased.

Balti riikdes viidi küsitlus läbi CAPI-bussi meetodil ajavahemikul 10.-17. detsember ning valimi moodustasid 504 elanikku vanuses 15-74. Mujal maades kasutati CAWI (Computer Assisted Web Interview) meetodit ning vastajateks oli 1000 elanikku vanuses 18-64.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. January 2009, 12:07
Otsi:

Ava täpsem otsing