Ettevõtjad allahindluste ees relvitud

Piret Reiljan 23. jaanuar 2009, 00:00

Finantskriisist räsida saanud majandus on segi löönud ettevõtete bilansid ja aastatega võluväel paisunud varadest peab igaüks õhku välja laskma.

Kui pankadest võetud laenud tuleb sendi pealt tagasi maksta, siis varade poole peal valitseb paljude ettevõtjate ja audiitorite seas peata olek. Kui kontol seisva või börsiaktsiatesse investeeritud raha aruandesse kandmisel ei tule pikalt nuputada, siis ülejäänud varade hindamisel kehtib sel aastal kindlamalt kui kunagi varem väide, et raamatupidamine on loominguline tegevus. Kuid loomingut pole vaja teadmiseks, et varad ümberhindamine tähendab nende alla hindamist.

"Kasutatud autode allahindlus oli meil detsembris viis miljonit krooni, kuna nende müügihinnad on langenud," sõnas Toyotadega eesotsas viit automarki müüva Amserv Grupi finantsjuht Hele Hammer. Uutele autodele pole seni pidanud allahindlusi tegema, kuna need on laos soetusmaksumuses, millest müügihind veel madalamale pole kukkunud. Ostjate võlgnevuse pärast Amservis praegu muret ei tunta. Uus krediidipoliitika hoiab nõuete keskmise laekumisaja kümne päeva juures.

Hammer toonitas, et varade väärtuse õiglane hindamine ja aruannetes vastavate korrektsioonide tegemine on hädavajalik selleks, et teha juhtimisotsuseid ning planeerida rahavoogusid.

Varade allahindamisega on kõige karmimalt silmitsi kinnisvaraga seotud firmad, kel pärast buumi lõhkemist jäi kätte erinevas arenguetapis kinnisvara.

"Eesti Ehitus on alustanud kinnisvarainvesteeringute hindamisprotsessi, kasutades selleks professionaalsete hindajate teenuseid," sõnas Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink. Mees loodab, et võimalikud allahindlused ei nulli ära varasemate perioodide üleshindlusi. "Eesti kinnisvaraturg on sattunud ootamatusse olukorda, kus isegi osa atesteeritud hindajad on avaldanud arvamust, et praegu ei ole võimalik adekvaatselt turuhinda määrata," kurtis Vink.

Merko Ehituse juhatuse liikme Alar Laguse sõnul võib ümberhindluse vajadus tekkida kinnisvaraarendajatel, kes on kinnistud soetanud 2006. või 2007. aastal ning ei ole suutnud nendele ehitatud elamispindu maha müüa.

"Enamik meie kinnistutest on soetatud enne 2006. aastat ning kuni kinnistute hinnad ei lange 2005. aasta tasemele, ümberhindlusteks vajadus puudub," märkis Lagus Merko Ehituse projektide kohta. Samas hindas Baltimaade suurim ehituskontsern siiski juba mullu kolmandas kvartalis oma bilansis kortereid alla veidi enam kui 15 miljoni krooni jagu ning Laguse hinnangul võib kuni elamuehitusturu stabiliseerumiseni antud allahindlustrend jätkuda.

Arco Varalt saadud vastus annab aimdust, et varade hindamine on praegu muutunud pea sama keeruliseks, kui kohvipaksu pealt Eesti majanduskasvu ennustamine.

"Pea olematu tehingute hulga tõttu lähiminevikus võib vaid spekuleerida, kui palju on väärt näiteks ehitusõiguse ruutmeeter Tallinna kesklinnas või rahavoo hindamisel kasutatav tulunorm," sõnas Arco Vara finantsjuht Heigo Metsoja, ent keeldus börsireeglitele viidates Arco olukorda täpsemalt kommenteerimast.

Kahesaja töötaja töökoormuse vähendamisega tegeleva Viisnurga finantsjuht Einar Pähkel ei tihanud samuti lattu toodetud ja müümata toodangu võimalikku allahindlust täpsemalt kommenteerida.

"Keeruliseks muudab olukorra see, et raske on ennustada varude realiseerimise aega ja tuleviku nõudlust, kuna puuduvad usaldusväärsed prognoosid," jäi puidutöötlemisfirma tippjuht üldsõnaliseks.

Lisaks nähtavale ja käekatsutavale varale tuleb ettevõtjatel kriitiliselt hinnata kallilt ülesostetud firmade väärtust. Kõige enam on diskuteeritud meedias selle üle, kui palju Ekspressi Grupi bilansis 836 miljonile kroonile hinnatud internetiportaal Delfi võiks praegu tegelikult väärt olla.

Meediakontserni finantsjuhi Anne Kallase sõnul arutatakse praegu just koos audiitoritega, kuidas Delfi väärtust hinnata. "Võimalik allahindlus sõltub sellest, mida väärtuste hindamise testi tegemisel aluseks võtta. Lisaks tulevastele rahavoogudele tahame arvestada Delfi sünergiat teiste Grupi ettevõtetega, sealhulgas teistes riikides asuvatega," sõnas Kallas.

Mullu septembris 130 miljonit krooni uude viineriliini investeerinud Rakvere Lihakombinaat loodab, et töötavaid liine ei peaks praegu veel alla hindama, kuna väga madala kasutustasemega seadmeid lihakombinaadil pole.

Küll aga oli ettevõtte juht Anne Mere mures võimalike hapuks minevate nõuete pärast. "Suurim oht on jätkuva majanduskriisi tingimustes eelkõige nõuete likviidsus ehk meie klientide maksevõime, mis on väga tugevas seoses toiduainete tarbimisega," nentis ta.

Eesti audiitorite hinnangul pole tänasel päeval ühtegi ettevõtet, mis oma aastaaruande koostamisel ei peaks mõtlema varade allahindamisele. Küsimus on vaid selles, kui mitme miljoni krooni ulatuses peab üks või teine ettevõte end vaesemaks kirjutama.

Kõik me oleme lugenud, kuidas suured finantsinstitutsioonid on kustutanud oma bilanssidest ligi triljoni dollari eest rämpsuks muutunud väärtpabereid. Globaalse allakäigu spiraali pidi on tõehetk jõudnud ka meie ettevõtjate õuele.

Kui sel sajandil on Eesti ettevõtjad harjunud firmadele kuuluvat kinnisvara ja väärtpabereid üha kallimana nägema, siis nüüd ei saa seda teha ka parima tahtmise juures. Kuid see pole veel kõik. Lattu toodetud või ostetud kaup võib tegelikkuses leida uue omaniku väiksema hinnaga, kui ettevõtja soovib. Samuti tekib küsimus, mida teha nõudega partneri vastu, mis hingusele heitis? Nõrku kohti on bilanssides teisigi. Varade tugev allahindlus võib kõige halvemal juhul viia ettevõtte omakapitali miinusesse ning omanikel tuleb pankrotist pääsemiseks firmasse lisaraha pumbata.

Audiitorid tunnistasid Äripäevale, et ettevõtjad soovivad iga hinna eest allahindlusi vältida, kuna õiglased hinnangud võivad sulgeda nii pankade laenuuksed kui ka tõmmata kriipsu peale positiivsele majandustulemusele.

Rödl & Partner Audit OÜ juhatuse liige ja audiitor Mart Nõmper arvab, et sel aastal näevad ettevõtjad ja audiitorid bilansse erinevama pilguga. Juhtidelt ootab Nõmper õiglast vara hindamist, kuna vassimine võib lõppeda kriminaalse vastutusega.

"Kindlasti ei saa pimesi usaldada juhatuse hinnanguid, audiitorid on praeguses olukorras konservatiivsemad kui tavaliselt," lisab kolleeg, Ernst & Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi.

Äripäevaga jagasid enda mõtteid erinevate varaklasside allahindluste teemal lisaks eelnimetatud audiitoritele ka Deloitte Eesti partner Veiko Hintsov ja Audiitorteenuse OÜ juhatuse liige Kersti Liibert.

Tarbijate ostujõud on tööpuuduse kasvu ja teadmatusega tuleviku ees vähenenud ning ettevõtetel on raskusi lattu tootetud või ostetud kaupade mahamüümisega.

Hintsov: varud ei tohiks olla bilansis kajastatud kallimalt kui võimalik müügihind ehk kui plaanis on allahindluste tegemine müügikampaaniate raames, tuleb varud ka juba selles hinnas näidata.

Kiigemägi: kui nõudlus langeb ning varudest lahtisaamiseks tuleb teha suuri allahindlusi, siis võivad varude väärtused olla üle hinnatud ning neid tuleks alla hinnata. Näiteks USAs müüakse kallimaid autosid kaks ühe hinnaga ning odavamate kaupade puhul ka kolm ühe hinnaga.

Nõmper: viimase aja jae- ja hulgikaupmeeste suured allahindlused varudest lahti saamiseks viitavad, et nende müügihind võib kohati olla soetushinnast madalam ning need varud tuleks alla hinnata realiseerimismaksumusse. Tootmisettevõtetel on oluline tähele panna, et varude omahinda tohib arvestada ainult tootmise üldkulusid, mis vastavad normaalsele tootmismahule ning ülejäänud osa tootmise üldkuludest tuleb kohe kuluna kajastada.

Kuna kõigil on raske, võib parnerilt raha saamine viibida. Pankrotilaine korral võib kliendi võla aga hoopis korstnasse kirjutada.

Liibert: likviidsuskriisi tingimustel on ettevõtjad hakanud oma maksete tasumisega viivitama, kui majanduskriis pole neid veel areenilt minema tõuganud.

Hintsov: ei ole saladus, et üldiselt on arvete laekumise kiirus langenud ning võlakirjade lunastamisega on päris suuri raskusi. Kui on toimunud oluline tähtaegadest üleminemine, siis peaks firmadel olema sisekord, mis sätestab allahindluste suuruse vastavalt tähtaegadest ning vastaspoole riskist lähtuvalt.

Kiigemägi: laekumistähtajad pikenevad või kliendid jätavad üldse maksmata, mistõttu tuleb ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kuludesse kanda. Probleemid ja riskid aktsiate ja muude finantsinvesteeringutega on viimasel ajal esikaane uudised, samamoodi ka arengud kinnisvaraga.

Nõmper: nõuete hindamisel peab kindlasti arvesse võtma, et negatiivne majanduskasv vähendab nõuete laekumise tõenäosust ning siin ei maksaks endale illusioone luua, et kõik nõuded laekuvad.

Liibert: suure tõenäosusega on paljudel ettevõtetel maksejõuetute klientide osakaal suurenenud. Mida rohkem on aruande koostamise ajaks bilansipäevast möödunud, seda lihtsam peaks juhtkonnal olema nõuete väärtust hinnata.

Kinnisvarahindade rallimine aitas paljudel ettevõtjatel lihtsalt varasid üles hinnata ja uute projektide jaoks pankadest uut laenuraha peale saada. Nüüd on aga laenude peamine tagatisvara hakanud kokku sulama.

Hintsov: kinnisvarainvesteeringud, mille osas on enamasti kasutatud õiglase väärtuse lähenemist, tuleks konservatiivselt üle vaadata. Probleem õiglase väärtuse hindamisel on praegu see, et väheste tehingute tõttu puudub usaldusväärne info turu kohta. Rahavoogu (üüripinnad - toim) tootvate kinnisvarainvesteeringute hindamise raskus praeguses majanduskeskkonnas on kindluse puudumine, kas kõik senised rentnikud ikka jätkavad või kui kaua nad jätkavad. Ja kas rendihind jääb samaks või tuleb seda rentnike hoidmiseks alandada.

Nõmper: kinnisvaraettevõtjad, kes on kinnisvarainvesteeringuid kajastanud õiglase väärtuse meetodil, on juba ümberhindlustega harjunud, ainult et sel aastal on ümberhindluse summa ees eeldatavasti miinus märk.

Väärtpaberid võivad tuua ettevõtjatele kõige suurema kahju, kuna aktsiate hinnad langesid eelmisel aastal kivina ning kindla turuhinna tõttu on praktiliselt võimatu nendele varadele loominguliselt läheneda. Eesti firmadest saab tõenäoliselt kõige valusama löögi 40protsendist Tallinki aktsiapakki omav Enn Pandi, Ain Hanschmidti ja Kalev Järvelille investeerimisfirma Infortar, kellele kuuluv aktsiapaki väärtus kahanes aastaga 2,7 miljardi krooni võrra.

Hintsov: väärtpaberiinvesteeringutel on enamasti turuhind, seega tuleks see näidata aastalõpu hinnas. Probleemiks on juhud, kui turutehingute maht on väike ja seetõttu turuhinda kui sellist on raske leida.

Nõmper: tuleb tähelepanu pöörata, et välisvaluutas noteeritud rahalised varad ja kohustused oleks nõuetekohaselt bilansipäevaga ümber hinnatud.

Kui masinad huugavad kahe vahetuse asemel ühes vahetuses, siis pole nad enam väärt niipalju kui aasta eest. Samuti on langenud iga transpordipargi turuväärtus.

Hintsov: põhivarade osas on tähtis nende kasutamine jätkuva majandustegevuse käigus ehk kui näiteks mõni toode enam ei müü ning selle toote jaoks oli oma liin, siis ka see konkreetne tootmisliin tuleks kaasata vara väärtuse testi. Sama kehtib ka tootmishoonete ja muu seotud vara kohta.

Kiigemägi: kui nõudlus toodetele langeb, peab hindama, ega materiaalse põhivara väärtus pole selle taustal üle hinnatud.

Majandusbuumi tipul kokkukrabatud firmad ei maksa praegu suure tõenäosusega nii palju kui aasta või paari eest.

Kiigemägi: kuna ettevõtte väärtuse hindamine sõltub tulevastest rahavoogudest, mis paljude jaoks vähenevad, ning diskontomääradest, mis selles olukorras lähevad üles, mistõttu tulevaste rahavoogude nüüdisväärtused on väiksemad.

Kuna ettevõtetel on üha raskem pankadega ühist keelt leida, siis tuleb hinnata, kuivõrd võimalik on pankades oma lühiajalisi laene pikendada.

Hintsov: suhteliselt uudne on olukord, kus varade väärtus on otseses sõltuvuses pankadelt saadava finantseerimisega või siis olemasoleva krediidiliini jätkamisega. Kui pank ei ole valmis mingil põhjusel äris osalema, siis sellel võib olla väga tugev mõju kogu firma varade väärtusele ning edasisele tegutsemisele.

Kiigemägi: mure ei pruugi olla ainult varade, vaid ka kohustuste poolel. Kui seni õnnestus arvelduskrediit ja muud võlakohustused suurema vaevata refinantseerida, siis nüüd tuleb iga läheneva tähtajaga võlakohustust kriitiliselt hinnata.

Eelmise aasta lõpus toimunud Audiitorkogu teabepäeval leiti, et varade hindamisel peaks audiitorid jätkama konservatiivset joont.

"Kõigi audiitorite tähelepanu juhiti muutunud majanduskeskkonna mõjule raamatupidamise aruannetele ja auditi riskidele," sõnas Rödl & Partner Audit OÜ juhatuse liige ja audiitor Mart Nõmper.

"Olen ühel meelel nendega, kes arvavad, et varade hindamine eelmise aasta kohta on koostatud aruannetes on raskem, kuid mitte võimatu," ütles samuti teabepäeval osalenud Audiitorteenuse OÜ juhatuse liige Kersti Liibert.

Ernst & Young Baltic ASi partneri Ivar Kiigemägi sõnul on rahvusvahelistes audiitorfirmades kindlasti grupisiseselt antud juhiseid kuidas sel aastal varasid hinnata.

"Tuleb olla konservatiivne, aga mitte liiga mustadesse toonidesse langeda," on põhimõte tema grupis.

Ootamatule olukorrale on juba reageeritud isegi globaalselt. Näiteks kui senini pigi ostetud võlakirju kajastama õiglases väärtuses, siis praegu võib ühest varaklassist teise tõstes kajastada väärtpabereid nende soetushinnas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:54
Otsi:

Ava täpsem otsing