Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vanemad ja uuemad ajad läbi fotosilma
Iga teema alla on koondatud pilte nii kaasajast kui ka eelmise sajandi algusest. Selletaoline kõrvutamine paneb mõtte liikuma ja töötab nagu väike sissejuhatus fotokunstiajalukku ka fotovõhiku jaoks.
Maastikud, linnavaated ja inimesed on need kolm domineerivat teemat fotopraktikas nii aastakümneid tagasi kui ka tänapäeval.
Huvitav on, et linnavaadete hulgas on pilte peamiselt Tartust. Vanemad, reportaažfotod pärinevad Teise maailmasõja päevilt ja varasemast ajast koos vana Tartu kivisilla ning rusudeks pommitatud turuhoonega.
Võrdluses kaasaegse fotoga paistab, et fookus on nihkunud üldiselt üksikule: värvifotos on peatänavate ja arhitektuurimälestiste asemel esiplaanil üksikud nišid, tagaõue vaated, intiimsemad motiivid.
Kõige põnevam on muidugi inimesi vaadata ja pildistada. Palju on muutunud ja palju on samaks jäänud. Ikka istuvad vanamehed aiaääres pingil ja ajavad juttu, ikka käiakse rannas end pruuniks päevitamas ja oodatakse bussijaamas kannatlikult oma transporti.
Kuid on näha, et tänapäeva inimesed tunnevad ennast kaamerasilma ees palju paremini kui vanasti. Portree fotograafia on muutunud artistlikumaks, inimese loomulikule keskkonnale eelistatakse lavastuslikke ateljee fotosid.
Võiks ju arvata, et tööd ja tegemised on saja aasta jooksul kardinaalselt muutunud. Ent kunstnikud näitavad siin pigem vanade ametite, nagu sepp ja kalastamine edasikestvust, igale ajastule omast tehnika innovatsiooni.
Eesti asja on fotograafid kõige märgilisemalt kujutanud piltidel, millel tuuakse välja need sümbolid, mis peamisel ainult Eestiga seonduvad.
Muld, kroon, rannaäär, rahvariided, laulupidu. Eestlaste pürgimusi kujutavad autoralli, klaver, lehvivad euroliidu lipud. Ka sammas, mis on eestlastele nii varem kui ka nüüd nii palju korda läinud, ei ole esindamata - selleks on valitud Jaan Tõnissoni mälestussammas Tartus.
Kas vanasti oli halvem või parem, seda hinnangut see näitus ei anna ja see ei olekski õige. Kõik üksikud pildid ja ka teemamoodulid moodustavad arvutuid pisikesi niidikesi ja ühenduslülisid. Assotsiatsioonid on kerged tekkima, igaühel enda moodi.
Autor: Ragne Nukk