Audiitorid: allahindamisest ei pääse keegi

23. jaanuar 2009, 08:50

Eesti audiitorite hinnangul pole praegu
ühtegi ettevõtet, mis oma aastaaruande koostamisel ei peaks mõtlema varade
allahindamisele. Küsimus on vaid selles, mitme miljoni krooni ulatuses peab üks
või teine ettevõte end vaesemaks kirjutama.

Kõik me oleme lugenud, kuidas suured finantsinstitutsioonid on kustutanud oma bilansist ligi triljoni dollari eest rämpsuks muutunud väärtpabereid. Globaalse allakäigu spiraali pidi on tõehetk jõudnud ka meie ettevõtjate õuele.

Kui sel sajandil on Eesti ettevõtjad harjunud firmadele kuuluvat kinnisvara ja väärtpabereid üha kallimana nägema, siis nüüd ei saa seda teha ka parima tahtmise juures. Kuid see pole veel kõik. Lattu toodetud või ostetud kaup võib tegelikkuses leida uue omaniku väiksema hinnaga, kui ettevõtja soovib. Samuti tekib küsimus, mida teha nõudega partneri vastu, kes hingusele läks? Nõrku kohti on bilanssides teisigi. Varade tugev allahindlus võib kõige halvemal juhul viia ettevõtte omakapitali miinusesse ning omanikel tuleb pankrotist pääsemiseks firmasse lisaraha pumbata.

Audiitorid tunnistasid Äripäevale, et ettevõtjad soovivad iga hinna eest allahindlusi vältida, kuna õiglased hinnangud võivad sulgeda nii pankade laenuuksed kui ka tõmmata kriipsu peale positiivsele majandustulemusele.

Rödl Partner Audit OÜ juhatuse liige ja audiitor Mart Nõmper arvab, et sel aastal näevad ettevõtjad ja audiitorid bilansse teistsuguse pilguga. Juhtidelt ootab Nõmper õiglast vara hindamist, kuna vassimine võib lõppeda kriminaalse vastutusega.

"Kindlasti ei saa pimesi usaldada juhatuse hinnanguid, audiitorid on praeguses olukorras konservatiivsemad kui tavaliselt," lisab kolleeg, Ernst Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi.

Äripäevaga jagasid enda mõtteid erinevate varaklasside allahindluste teemal lisaks eelnimetatud audiitoritele ka Deloitte Eesti partner Veiko Hintsov ja Audiitorteenuse OÜ juhatuse liige Kersti Liibert.

VARUD
Tarbijate ostujõud on tööpuuduse kasvu ja teadmatusega tuleviku ees vähenenud ning ettevõtetel on raskusi lattu tootetud või ostetud kaupade müümisega.

Hintsov: Varud ei tohiks olla bilansis kajastatud kallimalt kui võimalik müügihind ehk kui plaanis on allahindluste tegemine müügikampaaniate raames, tuleb varud ka juba selles hinnas näidata.

Kiigemägi: Kui nõudlus kahaneb ning varudest lahtisaamiseks tuleb teha suuri allahindlusi, siis võivad varude väärtused olla üle hinnatud ning neid tuleks alla hinnata. Näiteks USAs müüakse kallimaid autosid kaks ühe hinnaga ning odavamate kaupade puhul ka kolm ühe hinnaga.

Nõmper: Viimase aja jae- ja hulgikaupmeeste suured allahindlused varudest lahtisaamiseks viitavad, et nende müügihind võib kohati olla soetushinnast madalam ning need varud tuleks alla hinnata realiseerimismaksumusse. Tootmisettevõtetel on oluline tähele panna, et varude omahinda tohib arvestada ainult tootmise üldkulusid, mis vastavad normaalsele tootmismahule ning ülejäänud osa tootmise üldkuludest tuleb kohe kuluna kajastada.

NÕUDED
Kuna kõigil on raske, võib parnerilt raha saamine viibida. Pankrotilaine korral võib kliendi võla aga hoopis korstnasse kirjutada.

Liibert: Likviidsuskriisi tingimustel on ettevõtjad hakanud oma maksete tasumisega viivitama, kui majanduskriis pole neid veel areenilt minema tõuganud.

Hintsov: Ei ole saladus, et üldiselt on arvete laekumise kiirus vähenenud ning võlakirjade lunastamisega on päris suuri raskusi. Kui on tähtaegadest on oluliselt üle mindud, siis peaks firmadel olema sisekord, mis sätestab allahindluste suuruse lähtuvalt tähtaegadest ning vastaspoole riskist.

Kiigemägi: Laekumistähtajad pikenevad või kliendid jätavad üldse maksmata, mistõttu tuleb ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kuludesse kanda. Probleemid ja riskid aktsiate ja muude finantsinvesteeringutega on viimasel ajal esikaane uudised, samamoodi ka arengud kinnisvaraga.

Nõmper: Nõuete hindamisel peab kindlasti arvesse võtma, et negatiivne majanduskasv vähendab nõuete laekumise tõenäosust ning siin ei maksaks endale illusioone luua, et kõik nõuded laekuvad.

Liibert: Suure tõenäosusega on paljudel ettevõtetel maksejõuetute klientide osakaal suurenenud. Mida rohkem on aruande koostamise ajaks bilansipäevast möödunud, seda lihtsam peaks juhtkonnal olema nõuete väärtust hinnata.

KINNISVARAINVESTEERINGUD
Kinnisvarahindade ralli aitas paljudel ettevõtjatel lihtsalt varasid üles hinnata ja uute projektide jaoks pankadest uut laenuraha peale saada. Nüüd on aga laenude peamine tagatisvara hakanud kokku sulama.

Hintsov: Kinnisvarainvesteeringud, mille osas on enamasti kasutatud õiglase väärtuse lähenemist, tuleks konservatiivselt üle vaadata. Probleem õiglase väärtuse hindamisel on praegu see, et väheste tehingute tõttu puudub usaldusväärne info turu kohta. Rahavoogu (üüripinnad - toim) tootvate kinnisvarainvesteeringute hindamise raskus praeguses majanduskeskkonnas on kindluse puudumine, kas kõik senised rentnikud ikka jätkavad või kui kaua nad jätkavad. Ja kas rendihind jääb samaks või tuleb seda rentnike hoidmiseks alandada.

Nõmper: Kinnisvaraettevõtjad, kes on kinnisvarainvesteeringuid kajastanud õiglase väärtuse meetodil, on juba ümberhindlustega harjunud, ainult et sel aastal on ümberhindluse summa ees eeldatavasti miinusmärk.

VÄÄRTPABERIINVESTEERINGUD
Väärtpaberid võivad tuua ettevõtjatele kõige suurema kahju, kuna aktsiate hinnad langesid eelmisel aastal kivina ning kindla turuhinna tõttu on praktiliselt võimatu nendele varadele loominguliselt läheneda. Eesti firmadest saab tõenäoliselt kõige valusama löögi 40protsendist Tallinki aktsiapakki omav Enn Pandi, Ain Hanschmidti ja Kalev Järvelille investeerimisfirma Infortar, kellele kuuluv aktsiapaki väärtus kahanes aastaga 2,7 miljardi krooni võrra.

Hintsov: Väärtpaberiinvesteeringutel on enamasti turuhind, seega tuleks see näidata aastalõpu hinnas. Probleemiks on juhud, kui turutehingute maht on väike ja seetõttu turuhinda kui sellist on raske leida.

Nõmper: Tuleb tähelepanu pöörata, et välisvaluutas noteeritud rahalised varad ja kohustused oleks nõuetekohaselt bilansipäevaga ümber hinnatud.

MATERIAALNE PÕHIVARA
Kui masinad huugavad kahe vahetuse asemel vaid ühes, siis pole nad enam väärt nii palju kui aasta eest. Samuti on kahanenud iga transpordipargi turuväärtus.

Hintsov: Põhivarae osas on tähtis nende kasutamine jätkuva majandustegevuse käigus ehk kui näiteks mõni toode enam ei müü ning selle toote jaoks oli oma liin, siis ka see konkreetne tootmisliin tuleks kaasata vara väärtuse testi. Sama kehtib ka tootmishoonete ja muu seotud vara kohta.

Kiigemägi: Kui toodete nõudlus väheneb, peab hindama, ega materiaalse põhivara väärtus pole selle taustal üle hinnatud.

FIRMA VÄÄRTUS
Majandusbuumi tipul kokku krabatud firmad ei maksa praegu suure tõenäosusega nii palju kui aasta või paari eest.

Kiigemägi: Kuna ettevõtte väärtuse hindamine sõltub tulevastest rahavoogudest, mis paljude jaoks vähenevad, ning diskontomääradest, mis selles olukorras lähevad üles, on tulevaste rahavoogude nüüdisväärtused väiksemad.

KOHUSTUSED
Kuna ettevõtetel on üha raskem pankadega ühist keelt leida, tuleb hinnata, kuivõrd võimalik on pankades oma lühiajalisi laene pikendada.

Hintsov: Suhteliselt uudne on olukord, kus varade väärtus on otseses sõltuvuses pankadelt saadava finantseerimisega või siis olemasoleva krediidiliini jätkamisega. Kui pank ei ole valmis mingil põhjusel äris osalema, võib sellel olla väga tugev mõju kogu firma varade väärtusele ning edasisele tegutsemisele.

Kiigemägi: mure ei pruugi olla ainult varade, vaid ka kohustuste poolel. Kui seni õnnestus arvelduskrediit ja muud võlakohustused suurema vaevata refinantseerida, siis nüüd tuleb iga läheneva tähtajaga võlakohustust kriitiliselt hinnata.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. January 2009, 08:50
Otsi:

Ava täpsem otsing