EL ootab rahva rahutuste kasvu

23. jaanuar 2009, 14:43

Euroopa Liidu liikmesmaad ootavad rahva
rahutuste riski kasvu, kuna rahutused Islandil järgnesid sarnastele sündmustele
Lätis, Leedus, Bulgaarias ja Kreekas, kirjutab EUobserver.

Viimase 50 aasta suurimad rahutused puhkesid Islandi pealinnas Reykjavikis eile, kui umbes 2000 inimest kogunes parlamendihoone Althingi ette, et nõuda valitsuse tagasiastumist. Politsei oli sunnitud paarisaja valitsusvastase protesteerija korrakutsumiseks kasutama pisar- ja pipragaasi. Inimesed olid kogunenud ümber maja, kolistades pottide-pannidega, loobiti ka kive, WC-paberirulle ja jalanõusid. See oli päev pärast seda, kui Islandi peaministri Geir Haarde limusiini pihta karastusjoogipurke ning mune visati.

Regulaarsed protestiaktsioonid panevad sealse valitsuskoalitsiooni proovile, valitsev Iseseisvuspartei ütles neljapäeval, et mõistab, et sel aastal on valimised.

Protestid võivad viia selleni, et Island on esimene Euroopa maa, mille valitsus on sunnitud majanduskriisi tõttu taganema. „Tegemist on demokraatliku riigiga, kus, nagu paljudel teistelgi, on majanduskriisist tingitud probleemid,“ ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja Christiane Hohmann.

Sündmused Islandil järgnevad vahetult hiljutistele valitsusvastastele meeleavaldustele Lätis, Leedus ja Bulgaarias, kus majandussurutis koos kohalike probleemidega tipnesid vägivaldsete protestidega.

Pärast pikaleveninud noorte tänavarahutusi Kreekas teatasid ka sealsed ametiühingud, et edasised streigid on võimalikud.

Euroopa Liidus on suur mure levivate rahutuste pärast, kuna valitsustel on järjest kallim laenata raha, et panna rõhku sotsiaalprogrammidele.

Ühe ametniku sõnul koguvad ELi saadikud regulaarselt infot. Ta lisas, et on vaja teada, kas rahutused on üks osa sotsiaalsest trendist või üks element opositsiooni manipulatsioonist.

Juba enne rahutusi Riias ja Vilniuses käis Leedu siseminister Lätis, arutamaks avaliku korra tagamise probleeme seoses majanduskriisiga. Leedu kogub aktiivselt infot sarnaste sündmuste kohta teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ning jagab seda Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa ja Lätiga, ütles üks Leedu diplomaat EUobserverile.

Ka Balti riigid ning Poola vahetavad tihedalt infot, lisas ta. Leedu ametiühingud on korraldanud 11 meeleavaldust peale mürglit Vilniuses. „Me loodame, et rahutused ei kordu, kuigi selline tõenäosus on olemas tänu halvenevale majandusolukorrale ning sellest tulenevatele probleemidele,“ ütles ta.

Rahusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Dominique Strauss-Kahn ennustas intervjuus BBC-le, et halvenev majandusolukord põhjustab veelgi rahutusi. „See võib juhtuda pea kõikjal, kindlasti Euroopas ja samuti ka arenevates maades. On olnud mõned streigid, mis on normaalsed ja tavalised, kuid see võib muutuda järgnevate kuude jooksul,“ ütles ta.

Kui Strauss-Kahnilt küsiti, millistes maades on rahutused tõenäolisemad, vastas ta, et Ungaris, Ukrainas, Lätis ja Valgevenes. „See võib olla mu oma kodumaa (Prantsusmaa), Suurbritannia, see võib olla Ida-Euroopa,“ sõnas ta. „Olukord on väga, väga tõsine,“ lisas IMFi juht.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    23. January 2009, 15:59
    Otsi:

    Ava täpsem otsing