Firmade väärtus sulab

23. jaanuar 2009, 06:46

Kui ettevõtjad on aastaid pidanud nuputama,
mis mahus vara üles hinnata, siis selle aasta alguses tuleb kainelt vaadata,
palju on varasid veel järele jäänud.

Finantskriisist räsida saanud majandus on segi löönud ettevõtete bilansid ja aastatega võluväel paisunud varadest peab igaüks õhku välja laskma.

Kui pankadest võetud laenud tuleb sendi pealt tagasi maksta, siis varade poole peal valitseb paljude ettevõtjate ja audiitorite seas peata olek. Kui kontol seisva või börsiaktsiatesse investeeritud raha aruandesse kandmisel ei tule pikalt nuputada, siis ülejäänud varade hindamisel kehtib sel aastal kindlamalt kui kunagi varem väide, et raamatupidamine on loominguline tegevus. Kuid loomingut pole vaja teadmiseks, et varad ümberhindamine tähendab nende alla hindamist.

Autode hinnalangus kahandab Amservi varasid
"Kasutatud autode allahindlus oli meil detsembris viis miljonit krooni, kuna nende müügihinnad on langenud," sõnas Toyotadega eesotsas viit automarki müüva Amserv Grupi finantsjuht Hele Hammer. Uutele autodele pole seni pidanud allahindlusi tegema, kuna need on laos soetusmaksumuses, millest müügihind veel madalamale pole kukkunud. Ostjate võlgnevuse pärast Amservis praegu muret ei tunta. Uus krediidipoliitika hoiab nõuete keskmise laekumisaja kümne päeva juures.

Hammer toonitas, et varade väärtuse õiglane hindamine ja aruannetes vastavate korrektsioonide tegemine on hädavajalik selleks, et teha juhtimisotsuseid ning planeerida rahavoogusid.

Arendajatel tuleb bilanssi kõige enam puhastada
Varade allahindamisega on kõige karmimalt silmitsi kinnisvaraga seotud firmad, kel pärast buumi lõhkemist jäi kätte erinevas arenguetapis kinnisvara.

"Eesti Ehitus on alustanud kinnisvarainvesteeringute hindamisprotsessi, kasutades selleks professionaalsete hindajate teenuseid," sõnas Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink.

Mees loodab, et võimalikud allahindlused ei nulli ära varasemate perioodide üleshindlusi. "Eesti kinnisvaraturg on sattunud ootamatusse olukorda, kus isegi osa atesteeritud hindajad on avaldanud arvamust, et praegu ei ole võimalik adekvaatselt turuhinda määrata," kurtis Vink.
Merko Ehituse juhatuse liikme Alar Laguse sõnul võib ümberhindluse vajadus tekkida kinnisvaraarendajatel, kes on kinnistud soetanud 2006. või 2007. aastal ning ei ole suutnud nendele ehitatud elamispindu maha müüa.

"Enamik meie kinnistutest on soetatud enne 2006. aastat ning kuni kinnistute hinnad ei lange 2005. aasta tasemele, ümberhindlusteks vajadus puudub," märkis Lagus Merko Ehituse projektide kohta. Samas hindas Baltimaade suurim ehituskontsern siiski juba mullu kolmandas kvartalis oma bilansis kortereid alla veidi enam kui 15 miljoni krooni jagu ning Laguse hinnangul võib kuni elamuehitusturu stabiliseerumiseni antud allahindlustrend jätkuda.

Varade hindamisel võiks kasutada kohvipaksu
Arco Varalt saadud vastus annab aimdust, et varade hindamine on praegu muutunud pea sama keeruliseks, kui kohvipaksu pealt Eesti majanduskasvu ennustamine.
"Pea olematu tehingute hulga tõttu lähiminevikus võib vaid spekuleerida, kui palju on väärt näiteks ehitusõiguse ruutmeeter Tallinna kesklinnas või rahavoo hindamisel kasutatav tulunorm," sõnas Arco Vara finantsjuht Heigo Metsoja, ent keeldus börsireeglitele viidates Arco olukorda täpsemalt kommenteerimast.

Kahesaja töötaja töökoormuse vähendamisega tegeleva Viisnurga finantsjuht Einar Pähkel ei tihanud samuti lattu toodetud ja müümata toodangu võimalikku allahindlust täpsemalt kommenteerida.

"Keeruliseks muudab olukorra see, et raske on ennustada varude realiseerimise aega ja tuleviku nõudlust, kuna puuduvad usaldusväärsed prognoosid," jäi puidutöötlemisfirma tippjuht üldsõnaliseks.

Kas Delfi maksab enam 836 miljonit krooni?
Lisaks nähtavale ja käekatsutavale varale tuleb ettevõtjatel kriitiliselt hinnata kallilt ülesostetud firmade väärtust. Kõige enam on diskuteeritud meedias selle üle, kui palju Ekspressi Grupi bilansis 836 miljonile kroonile hinnatud internetiportaal Delfi võiks praegu tegelikult väärt olla.

Meediakontserni finantsjuhi Anne Kallase sõnul arutatakse praegu just koos audiitoritega, kuidas Delfi väärtust hinnata. "Võimalik allahindlus sõltub sellest, mida väärtuste hindamise testi tegemisel aluseks võtta. Lisaks tulevastele rahavoogudele tahame arvestada Delfi sünergiat teiste Grupi ettevõtetega, sealhulgas teistes riikides asuvatega," sõnas Kallas.

Mullu septembris 130 miljonit krooni uude viineriliini investeerinud Rakvere Lihakombinaat loodab, et töötavaid liine ei peaks praegu veel alla hindama, kuna väga madala kasutustasemega seadmeid lihakombinaadil pole.

Küll aga oli ettevõtte juht Anne Mere mures võimalike hapuks minevate nõuete pärast. "Suurim oht on jätkuva majanduskriisi tingimustes eelkõige nõuete likviidsus ehk meie klientide maksevõime, mis on väga tugevas seoses toiduainete tarbimisega," nentis ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    23. January 2009, 11:36
    Otsi:

    Ava täpsem otsing