Kallas: nõiajahi järele on suur nõudmine

23. jaanuar 2009, 12:38

Kui on korruptsioonikahtlus, tuleb sellest
rääkida, kuid meedia peab olema ettevaatlik, et see ei läheks
üle nõiajahiks, ütles Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas.

„Korruptsioon on tõesti hull asi, sellest rääkimisele võib kulutada tunde. Poliitilise korruptsioon pole ühiskonnas üksi. Kui keegi võtab raha vastu, siis keegi ju ka annab. Eestis vallandati hiljuti ühest pangast töötaja, kes võttis mööbliettevõtjalt altkäemaksu. Seda juhtub Eestis palju rohkem kui arvatakse. Antakse laenu neile ettevõtetele, kes pärast osutavad töötaja enda omaks,“ rääkis Kallas Eesti Ajalehtede Liidu konverentsil “Meedia ja korruptsioon. Meedia roll poliitilise kultuuri edendamisel.“

Kallase sõnul on korruptsiooni erinevates valdkondades, päris puhas pole sellest keegi.

„Ka kultuuris ja teaduses liiguvad suured tellimused, seal pannakse vahel mängu kõik vahendid. Kellegi eelistamine on samuti onupojapoliitika. On tekkinud teatud loovisikute ja kriitikute klikid, see on suletud ring,“ tõi ta ühe näite.

Kui korruptsioonist räägitakse avalikkuses palju, siis kohtus on seda kuriteoliiki raske tõestada. Korruptsioonis süüdimõistvaid otsuseid on ka Euroopas vähe, nentis Kallas. Süüdimõistva otsuseni on raske jõuda. „Laipa ju pole!“ märkis ta.

Seetõttu ei saa lootma jääda ühiskonna eetilisuse parandamisel ainult õiguskaitseasutustele. „Eesti ühiskonnas levinud j.o.k.k näitab, et kohus on jäänud üksinda. Ühiskond on tervik. Kui tahetakse mingit probleemi lahendada, tuleb seda teha koos. See on kogu ühiskondliku eliidi asi. Aga rahvuslik eliit peab olema usaldusväärne. Vastutaval kohal peavad olema eetilised inimesed. Korralikud inimesed ei anna järele korruptiivsetele ahvatlustele. Usaldusväärsuse alus peab olema avatus: majanduslike huvide, sissetulekude allikate jms asjus, teatud käitumiskoodeksi järgimine,“ rääkis Kallas.

Kui ühiskonnas ei avastata pika aja jooksul ühtegi korruptsioonijuhtumit, on see pigem halb, lisas Kallas. Aga kuidas rääkida sellest, kui järjekordne juhtum avalikuks tuleb?

„Meedia on tähtis korruptiivse kultuuri tõrjumisel, kuid see eeldab, et ka enda tuba on korras. Ajakirjandus on oluline ühiskondliku arengu tagaja. Korruptsioonijuhtumite käsitlemine on keeruline. Kui kahtlus on, siis tuleb sellest kindlasti rääkida. Kahtlusi esitletakse vahel liiga kergekäeliselt. Aga kuidas tagada, et kahtlus ei läheks üle nõiajahiks? Nõiajahi järele on ajakirjanduses suur nõudmine. On olemas põhjendatud kahtluste objektid, mõned aga pole seda kunagi. Täitsa uskumatu, kui elujõuline on vale! Kui suur osa rahvast on hakanud uskuma valet, siis on raske seda muuta.
Valet ümber lükata on väga raske, seda teavad avalike suhete spetsialistid. Kui hakkad vale vastu võitlema, on see veelgi halvem. Ainus lahendus on siin ajakirjanduseetikat järgida,“ tõi Kallas välja kitsaskohti.

Kallas siiski Eesti olukorda kõige halvemas valguses ei näe. Korruptsiooni tajumise indeksi tabelis on Eesti 27. kohal. Võrreldes mõne naaberriigiga (Rootsi, Soome) on Eestil veel arenguruumi, kuid võrreldes Venemaaga, mis on üks korrumpeerunumaid riike seal tabelis, on Eesti heal positsioonil.

Mis võiks olla Eesti positiivne algatus euroliidus? „Eesti võiks tõusta korruptsioonitajumise indeksi tabeli tippu, see pole hullumeelne idee. Tuleb luua eetiline väli, mis tõrjuks korruptiivseid ahvatlusi,“ pakkus Kallas välja eesmärgi, mille poole võiks Eesti püüelda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. January 2009, 13:36
Otsi:

Ava täpsem otsing