Esmaspäev 20. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kommentaar: Emapalga ülempiir kukub kordades

23. jaanuar 2009, 11:22

Loodan siiralt, et eksin, kaheldes senise
emapalga jätkusuutlikkuses, aga eelarvepoliitiliselt on selle püsimine 2009.
aastal liiga hea, et olla tõsi. Seetõttu prognoosin, et emapalga ülempiir kukub
selle aasta lõpuks kordades umbes 6000-le kroonile.

Me oleme situatsioonis, kus tuleb poliitiliselt valida väga halbade valikute vahel. Kahtlemata on emapalk õilis poliitiline instrument ning oluline turvatunde tekitaja noortele peredele. Samas on selle varjuküljeks tõik, et see on Eestile kulukas eksperiment, mille puhul pole kindel, et see praegusel kujul mängib rolli selles, kas naised sünnitavad või mitte.

Vähemasti sissetulek ja sündide arv ei ole statistikaameti andmetel seotud. Need numbrid muutuvad teineteisest olenemata.

Võib ju küsida, et kui emapalga ülempiir oleks näiteks 6000 krooni, mis võimaldaks tagasihoidliku äraelamise, kas seetõttu otsustaksid karjäärinaised lastetuks jääda? Ma arvan, et pikas perspektiivis on kõrge sissetuleku säilimine sündivuse mõjutajana pigem kaudne tegur. Tõenäoliselt mängib olulisemat rolli usk riigi vastu ja lootus helgemasse tulevikku.

Tõsi, viimasel ajal on sündimus natuke paranenud, aga selle peamiseks põhjuseks on tõsiasi, et sünnitamisikka on jõudnud 80ndate sünnibuumi ajal sündinud naised. 90ndate põlvkond on aga poole võrra kesisem, mis tähendab, et vähem kui kümne aasta pärast algab iibes eriti tugev miinus, mida ei hoia mitte ükski kõrge hüvitis ära.

Pealegi näitab maailma kogemus hoopiski seda, et mida rikkam riik, seda vähem sünnitatakse. Aafrika ja Aasia sünnitavad nii, kuidas jaksavad, samal ajal kui läänemaailmas on iibega tõsiseid probleeme. Arusaamatult on näiteks Saksamaa vaesemas idaosas (endises DDRis) praegu beebibuum, samal ajal kui rikkam Lääne-Saksamaa on negatiivse iibega.

Seega on Eesti emapalk praegustes tingimustes, kus üks sotsiaaltoetus on teistest ekstreemselt suurem, äärmuslikult kõrge jätkusuutlikkuse riskiga eksperiment.

Meie maksame kõrgemat vanemahüvitist kui näiteks Saksamaa, samal ajal kui muude sotsiaaltoetuste vahe on hinnanguliselt vähemalt viiekordne.

USAs pole aga mitte mingisugust emapalka. Sealsed naised saavad kolm kuud palgata puhkust ja seejärel on nad tööle tagasi oodatud!

Siiski on vanemahüvitisel peale finantsilise külje palju positiivseid aspekte. See teeb noore pere elamise oluliselt muretumaks, näitab neile, et riik hoolib neist, ja vastutasuks juurib nad olulisel eluetapil Eestisse. Aga kahjuks pole me Ðveits, vaid üks Ida-Euroopa riik, kus puudujääk eelarves tähendab kohe ohtu sotsiaalsüsteemile, julgeolekule, haridusele ja korruptiivsuse suurenemisele.
Ehk küsimus on rasketes valikutes, selles, kas riik peab selle eksperimendi kinni maksma, kui pole kindel, kas praeguse ülempiiriga emapalk üldsegi sündivust mõjutab, ja kui seetõttu teised valdkonnad oluliselt kannatavad.

Seetõttu pole ma kindel, kas peaksime IMFist emapalga pärast 10protsendist riigilaenu võtma, et finantseerida noorte lapsega perede üle elatusnormi elamist. Ning küsimus ei ole väikeses rahas. Emapalga praegusel kujul väljamaksmine maksab 2,2 miljardit krooni, ja seda ajal, mil räägitakse mustemates toonides kuni 19miljardilisest eelarvemiinusest.

Rääkimata sellest, et nii ekstreemselt heades vanemahüvitise tingimustes leidub igasuguseid sulisid, kes on süsteemi petma hakanud (Vt: Vanemahüvitis langenud petturite meelevalda). Sel aastal on selleks eriti hea aeg, kuna paljud saavad nõnda oma vähenevat sissetulekut ära hoida. Samas ei soovi ükski laps, et tema sünni põhjuseks on „emapalk.“

Õhus on ka palju poliitilisi signaale, mis viitavad olulistele muutustele seoses emapalgaga. Näiteks rahandusminister Ivari Padar (SDE) peab emapalka ebaõiglaselt suureks, võrreldes teiste sotsiaaltoetustega.

Reformierakond on paanikas, kuna nad soovivad iga hinna eest kõige olulisemat valimislubadust hoida. Muide, eelmise „püha lehmaga“ ehk tulumaksu alanemisega on neil halb kogemus: esmalt Ivari Padari poolt välja käiduna lükati valimislubadusest loobumine kategooriliselt tagasi. Siiski päeva lõpuks, nurkasurutuna, oli Reformierakond sunnitud loobuma oma valimislubadusest. Seetõttu ei saa oravates kindel olla, kuna nad viimasel ajal toituvad liigagi palju oma sõnadest.

Oravate paanikast annab märku lapsetoetuse vastu häälestatus ning soov muuta see vabatahtlikuks. See on eriti jabur idee, kuna tõenäoliselt on see vaid komakohtadega osakaal inimestest, kes on valmis lapsetoetuse riigile loovutama (ehk kampaaniakulu oleks suurem kui võimalik võit). See on sama efekt, kus riigikogu liige kirub Toompeal küll oma kõrget palka, aga pole kuulda mitte ühtegi juhtumit, kus keegi oleks selle „ülekohtuse raha“ riigikassasse tagasi kandnud.

Samuti on paljud arvamusliidrid märku andnud, et „kõik valimislubadused“ tuleb üle vaadata. Praegu meenub selliste avaldustega näiteks president Toomas-Hendrik Ilves, kes tõenäoliselt pidas silmas emapalka, sest palju neid allesjäänud eelarvemahukaid valimislubadusi ikka on. „Sotsiaalprogrammi vähendamisest me ei pääse. See on valus, aga midagi ei ole teha,“ tõdes hiljuti ka pankur Indrek Neivelt.

Kõike arvesse võttes kardan, et see aasta toob emapalga ülempiiris oluliselt kokkukuivamise. Kõigepealt alandatakse peagi vanemahüvitise ülempiir 22 000 kroonini, nagu valitsus eelmise kärpe juures juba arutas, siis blokeeris Reformierakond selle idee. Sügise lõpus, kui enne ootamatut majandusimet pole toimunud ja kahed valimised läbi, jõutakse teravatel poliitilistel debattidel lahenduseni – „mõistlik“ emapalga ülempiir on umbes 60 protsenti keskmisest netopalgast või topeltpension (igatahes netos 5000-6000 krooni). Seda seetõttu, et maastureid ja kalleid maju ei pea riik kinni maksma, kui selle arvel kannatavad haiglad, haridussüsteem, julgeolek ja riigiaparaadi korruptsioonialtim funktsioneerimine.

Tean, et võin paljudes selle arvamusega pahameelt tekitada. Siiski tuletan meelde, et alustasin kommetaari lausega: „Loodan siiralt, et eksin, kui kahtlen emapalga püsimises.“ Sisimas loodan minagi emapalga senisena püsimisele, kuna kuulun nende sekka, kelle rahalist seisu emapalk mõne aasta pärast puudutada võib.

Ratsionaalne hääl aga ütleb, et emapalk on praegu eelarve tegijate jaoks „elevant keset tuba.“ Sealjuures üritatakse seda vaikimisega vältida, et siis valus otsus teha.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. February 2009, 15:49
Otsi:

Ava täpsem otsing