Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuidas vallutada kosmost?

23. jaanuar 2009, 17:37

Kuidas peaksid inimesed kosmost vallutades
tegutsema? Kas edasi peaks liikuma üks samm korraga või tõukaks tehnoloogia
arengut otsustavalt tagant julgem programm, mis seab eesmärgiks kaugete
sihtmärkide vallutamise juba lähitulevikus? Kas kosmosesse peaks saatma robotid
või tuleks inimesel endal avastusretk ette võtta?

Saksamaal asuva ülikooli Westfälische Wilhelms-Universität füüsik Kai Multhaup pooldab sammhaaval liikumise strateegiat, mida ta kirjeldas hiljuti Euroopa planeediteaduste kongressil. Ta usub, et inimesed peaksid liikuma edasi kosmosesse mitte ainult teaduslikel eesmärkidel, vaid ka oma loomuliku seiklushimu rahuldamiseks, lõppeesmärgiks peab aga olema meie liigi ellujäämise tagamine, kirjutas LiveScience.

"Inimeste kosmosereisid ei ole ainult teadus,“ ütles Multhaup. "Mina näen seda kui evolutsioonilist jõudu. Me oleme uuriv liik ja kui meil on olemas tehnoloogia kuhugi minemiseks, siis me ka läheme. Inimestele on kaasa sündinud soov avastada ja oma eluala laiendada. Nii saame end kaitsta katastroofide eest, mis võiksid elu ja tsivilisatsiooni Maalt minema pühkida.“

Ta usub, et pikematest mehitatud missioonidest kosmosesse saab palju õppida ning et selline kogemus on vajalik kaugemate maailmade, näiteks Marsi, edukaks vallutamiseks. Seetõttu peab teadlane väga oluliseks ka rahvusvahelist kosmosejaama, mida sageli kritiseeritakse.

Praeguseks on enamiku kosmoseavastusi teinud masinad. Multhaupi hinnangul on robotid kaugemate sihtmärkide uurimiseks küll hädavajalikud, kuid nende võimetel on piirid. „Robotid on olnud väga edukad, kuid inimesest teadlane jõuaks palju lühema ajaga koguda palju rohkem väärtuslikku informatsiooni,“ arvas ta.

Lisaküsimuseks on avaliku huvi tekitamine. Raha kosmosereisideks tuleb maksumaksja taskust ning kuigi ka robotmissioonid tekitavad avalikku huvi, pole midagi põnevamat inimestest avastajate jälgimisest.

Eelnevad missioonid Kuule pälvisid kahtlemata palju avalikkuse tähelepanu, kuid Multhaupi hinnangul toimusid Apollo missioonid liiga vara. „Kahtlemata oli tegemist suure asjaga, kuid minu arvates tehti sealkohal teine samm enne esimest,“ ütles ta. Multhaupi arvates oli kosmose vallutamise programm, mis alustas inimese Kuule saatmisega selle asemel, et korraldada inimese pikaajaline viibimine Maa-lähedasel orbiidil, hääbumisele määratud.

Milline oleks siis Multhaupi hinnangul mõistlik plaan? Esiteks on oluline kinnitada kanda Maa orbiidil asuvates kosmosejaamades. Seejärel tuleks luua baasid Kuule, millest lõpuks võiksid areneda alalised inimeste kolooniad. Siis järgneks suurejooneline missioon Marsile, mille käigus inimesed astuksid esmakordselt uuele planeedile. Seejärel tuleks põhjalikult uurida asteroidivööd ning viia läbi kaevandamisoperatsioone, et saada ressursse kaugemate baaside ehitamiseks. Lõpuks tuleks liikuda hiiglaslike gaasiplaneetide jäistele kuudele. Jää olemasolu on inimkoloonia püsimajäämiseks väga kasulik, kui mitte hädavajalik, ning kuud nagu Enceladus võiksid osutuda oaasideks kosmosekõrbes.

Multhaup rõhutab, et sellise strateegia järgimine võtaks aega sajandeid. Sammhaaval liikudes on progress aga tema hinnangul püsiv ja kindel.

Multhaupi arvamus on vaid üks paljude seas. Mõned usuvad, et kosmose uurimine peaks alatiseks jääma vaid robotite pärusmaaks, teised aga arvavad, et Maa orbiidi ja Kuu asemel peaks kohe võtma sihtmärgiks Marsi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. February 2009, 16:40
Otsi:

Ava täpsem otsing