Rootslased USAle: riigistage pangad täielikult

Mait Jüriado 23. jaanuar 2009, 18:13

Rootslastel on väga lihtne sõnum
ameeriklastele: natsionaliseerige pangad täielikult.

Washingtoni ametnikud murravad pead kuidas Ameerika pangandussüsteem jälle käima saada nii, et see jälle valitseks finantsmaailma nagu varem. Kuigi valitsus paiskab pankade päästmiseks süsteemi miljardeid dollareid, köhib Ameerika pangandussüsteem ikkagi verd.

90ndate algul, kui Rootsi pangad olid pankrotistumas, sai paremtsentristlik valitsus hakkama kiire abiprogrammiga, mis viis lõpuks selleni, et maksumaksjad said pikemas perspektiivis kasu, kirjutas New York Times.

Endised Rootsi valitsusametnikud, kellest paljud pärinesid poliitilise spektrumi turumajandusele orienteeritumast osast, ütlevad, et ainuke viis olukorra päästmiseks on see, kui USA valitsus võtab ajutiselt pangad täielikult oma kontrolli alla.

Rootsi pani toona pankade halvad varad nii öelda kõrvale "halba panka", kus neid sai hoida ning müüa jupiti sellel ajal, kui majandusolukord tasapisi taastus. Sinnani kasutati maksumaksjate raha, et pankadel oleks piisavalt kapitali, et nood saaksid normaalset laenamist jätkata. Pankade ülevõtmisprotsessi ajal tõmmati vesi peale ka olemasolevatele aktsionäridele, kes jäid tühjade pihkudega. Rootslaste toksiline vara tõusis toona tuhast koos majanduse tõusuga.

"Võrdlusena Rootsile, on USA valitsus panku välja aidanud saamata selle eest vastu kontrolli pankade üle," ütles endine Rootsi rahandusminister Bo Lundgren. "Ja see on minu arvates probleem. Kui sa sisened koos kapitaliga, peaks sul olema ka hääletusõigus," lisas Lundgren.

Muidugi on USA majandus suurem kui Rootsi oma. Esimesel neist on ka võrreldamatult suurem rahvusvaheline pangasüsteem. Skeptikud arvavad, et pankade natsionaliseerimine läheb USAle liiga palju maksma ning USA valitsus ei suuda panku hästi juhtida. Mõnede analüütikute arvates on Washingtonil siiski nii mõndagi Stockholmilt õppida.

Näitena võttis Rootsi riik kõik oma väärtusetu vara või selle, mida ei olnud võimalik hinnata, majandasid seda või müüsid selle parima võimaliku raha eest. "Me palkasime kinnisvaramaaklerid," ütles Securumi endine juht Lars H. Thunell, mis hoidis tookord kõike seda vara, mis juba vee-all oli. "Me palkasime inimesed, kes haldasid meie kinnisvara," lisas Thunell.

Ameerika Ühendriigid on aga vaidluses juba mitmeid kuid selle üle, kas peaks tegema oma nii öelda "halva panga", vaid süstivad pankadesse raha, kuid ei haara nende üle kontrolli. Enamik miljarditest kulub lihtsalt praegu maksumaksjate laenuhädade leevendamisele.

USA pankade aktsionärid on kukkuvate aktsiahindade pärast saanud kõvasti kahjumeid, kuid USA valitsus on vältinud olemasolevate aktsionäride varade allahindamist ning pole nende osalusi üle võtnud. Endiste Rootsi ametnike arvates on see viga, sest buumi ajal käitusid pangaaktsiad suurepäraselt ning teeniti meeletuid boonuseid ning dividende.

SEB, kes on Wallenbergide perekonna käes, panid omal ajal hapuks läinud varad oma "halba panka", mille tagajärjel sai panga juhtkond tegeleda vaid nii öelda "hästikõlavate" panga osadega.

Rootsi pank Norbanken kukkus omal ajal täielikult valitsuse kontrolli alla, kuna tema kaotused olid niivõrd suured. Pank on nüüd Nordea nime all, kes omab Balti regioonis suurt turupositsiooni ning, kes ikka on veel suuresti valitsuse kontrolli all.

Securum kapitaliseeriti tollal 24 miljardi Rootsi krooni eest (2,88 miljardit dollarit ehk 35,5 miljardit Eesti krooni), mis võrdus siis riigi kaitsekulutustega. (USA kaitsekulutused on väiksemad kui see 700 miljardit dollarit, mis eraldati süsteemi päästmiseks). Bank of Clevelandi uuringu arvutuste kohaselt tõi Securum lõpuks tagasi Rootsi riigile 58% investeeritud rahast Rootsi krooni kukkumisele vaatamata.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. January 2009, 22:27
Otsi:

Ava täpsem otsing