Teder: erakondade rahastamises on liiga palju kahtlusi

23. jaanuar 2009, 18:41

Eeldades, et tänases euroopalikus ning
demokraatlikus Eestis soovime me kõik näha ausaid valimisi, tuleb kahe
valimiskampaaniaga aastal tulla taas kord küsimuse juurde: kas raha minek
poliitikasse on läbipaistev, kas rahastamine on aus, märkis õiguskantsler Indrek
Teder.

"Täna on erakondade rahastamises liiga palju kahtlusi ja ebamäärasust, et tõdeda rahastamise läbipaistvust," ütles Teder oma ettekandes EALL konverentsil „Meedia ja korruptsioon. Meedia roll poliitilise kultuuri edendamisel“.

Valimistel peab olema tagatud nii aus konkurents kui ka võrdsed võimalused seaduse ees. Ühesugused keelud ja käsud peavad kehtima kõigile, sealhulgas kohustus neid ühtemoodi järgida. Ettevõtluses on ju seaduse tasandil selgeid ausa konkurentsi reegleid aktsepteeritud. Miks on see nii ilmvõimatu sätestada valimistel, küsis Teder.

Parteile kehtib erakonnaseadus ja peaks laienema ka avaliku teabe seadus, sest kogu erakonna tegevus on olemuslikult avalik teave.
"Minu hinnangul on äriühingud oma majandustegevuses täna läbipaistvamad kui parteid. Partei kui mittetulundusühing tuleb seadusregulatsiooniga teha vähemalt sama läbipaistvaks," märkis õiguskantsler.

Järelevalvet erakonnaseaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostavad praegu audiitor ja Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon. Rahastamisega seotud nõuete rikkumise korral peab sekkuma politsei süüteomenetluse raames. Erakonnaseaduse nõuetele vastavuse osas piirdub audiitori järelevalve aga eeskätt formaalse kontrolliga.

Audiitor ei saa kontrollida erakonna varjatud rahastamist ega uurida annetuste päritolu. Audiitor ei vasta ka oma staatuse poolest rahastamise järelevalveorganile esitatavatele nõuetele. Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni järelevalve hõlmab väga piiratud osa erakondade rahastamisest – üksnes valimiskampaania kulutusi ning nende päritolu.

Järelevalve varjatud annetamise üle on komisjoni puhul seetõttu praktiliselt välistatud, kuna see eeldaks laiaulatuslikku ülevaadet erakonna sissetulekutest ja väljaminekutest. Komisjon saab seega kontrollida eelkõige seda, kas valimiskampaania kulutused vastasid formaalselt erakonnaseaduse nõuetele. Annetuste päritolu komisjoni pädevus uurida ei võimalda. Teder ei pea neid võimalusi erakonna rahaallikate kontrollimiseks piisavateks.

Riigikohtu üldkogu jättis 21. mail 2008 rahuldamata õiguskantsleri taotluse tunnistada põhiseaduse vastaseks erakonnaseaduse sätted, milles ei sätestata piisavalt tõhusat kontrolli erakondade rahastamise üle. Riigikohus leidis, et see, et kontrollorgani tegevus on ebapiisav, ei tähenda iseenesest põhiseadusvastasust.

"Siin on oluline, et ka Riigikohus sedastas ju tegelikult selgelt olemasoleva kontrollimudeli ebatäiuslikkust. Riigikohus tõstatas kontrolliorganite haldussuutmatuse küsimuse, kui ei suudeta rakendada olemasolevaid õigusnorme. Riigikohtu otsus peaks olema otsene tegevusjuhis poliitikutele erakonnaraha kontrolli parandamiseks. Siin on aga Riigikohtu otsuse lugemise puhul küllap tegemist selge silmanägemise, terve mõistuse ja mis peamine – poliitilise tahte olemasoluga," lausus Teder.

2007. aasta lõpus käis Eestis riikide korruptsioonivastase ühenduse GRECO hindamisgrupp, kes andis Eestile soovitusi korruptsioonivastaseks tegevuseks. Seekordsel hindamisel keskenduti just erakondade rahastamise läbipaistvusele ning altkäemaksu ja mõjuvõimuga kauplemise temaatikale. 17 soovitusest 9 anti otseselt erakondade rahastamise kontrolli parandamiseks.

Poliitika rahastamise täieliku läbipaistvuse tagamiseks on GRECO peamine soovitus: avalikustamiskohustusele lisaks tuleb teha erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise kontrollimine ülesandeks sõltumatule organile, kellel on mandaat, volitused, rahalised vahendid ja personal rahastamise tõhusaks kontrollimiseks, poliitilise tegevuse rahastamist käsitlevate eeskirjade võimalike rikkumiste uurimiseks ning vajaduse korral sanktsioonide kehtestamiseks.

GRECO rõhutab, et erakondade rahakontrolli praeguse korra täiustamine peab olema Eestile esmatähtis küsimus, sest selle eesmärk on suurendada poliitika rahastamise läbipaistvust ja aruandlust ning lõpptulemusena tugevdada üldsuse usaldust poliitilise protsessi vastu. "GRECO näpunäited on Eestile küll õiguslikult soovituslikud, kuid faktiliselt täitmiseks kohustuslikud. Juhin tähelepanu, et need tuleb täita 2009. aasta oktoobriks ja täitmisest tuleb Eestil ka aru anda," lisas Teder.

Õiskantsleri sõnul annaks riigikontrolli sisuline pädevus võimaluse hinnata ka parteidele seatud varaliste keeldude järgimist, mis on sätestatud erakonnaseaduses. "Kontrollorgan ei ole võluvits, mis lahendaks kõik probleemid, kaotaks automaatselt kõik kuritarvitused ja „musta raha” valimiskampaaniates. See, et kuritarvitusi ei saa lõpuni välja juurida, ei tähenda, et neid ei peaks püüdma maksimaalselt ja kõige tõhusamate vahenditega avastada. Ma ei ole kontrollorganitega liialdamise ja üldse administreerimisega liialdamise pooldaja, kuid teatud olulistes valdkondades peab riik tagama tõhusa ja üldistes huvides toimiva kontrolli. Igal juhul on oluliseks valdkonnaks avaliku võimu kujunemisprotsess," ütles Teder.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. January 2009, 18:41
Otsi:

Ava täpsem otsing