Kommentaar: moodsa aja kullapalavik Austraalias

25. jaanuar 2009, 17:48

Kui metallide ja mineraalide hind tõusis,
ilmusid turule investorid ja spekulandid, kes kaupa hulgi kokku ostsid ja
kallimalt tormiliselt arenevale Hiinale ja Indiale edasi müüsid. Kaevandused
pakkusid raske töö eest üha paremat palka, nii et tavainimesed jätsid senise
karjääri sinnapaika. Nüüd on oodata mäetööstusettevõtete käibe ja kasumi
hüppelist kahanemist. Millal tuleb kaevanduste uus tõusulaine, ei tea täpselt
keegi.

Järgneb Sirje Jõgi artikkel Melbourne'ist.Sirje Jõgi

Üheksateistkümnenda sajandi teisel poolel olid mitmel pool maailmas suured ja rikkad kullaleiud - Ameerikas, Kanadas, Austraalias, Lõuna-Aafrikas ja mujal. Kullapalavik meelitas sadu tuhandeid maavarade otsijaid ja kaevureid õnne otsima, tihti elades ja töötades primitiivsetes ja rasketes tingimustes kaugel sisemaa kõrbetes ja mägedes. Kullast teenitud sissetulek tõi inimesi ja rikkust nendele maadele ning pani aluse edasiseks arenguks. Tööstusrevolutsioon Inglismaal oli siis alles just alanud ja nõudmine muude mineraalide ning metallide järele oli väike.Sirje Jõgi

Sada viiskümmend aastat hiljem, kahekümne esimese sajandi alguses, oli kullapalaviku asendanud rauapalavik, söepalavik, alumiiniumipalavik, vasepalavik, tsingipalavik, niklipalavik... See hakkas levima Aasiast, kus Hiina ja India majandusareng tekitas enneolematu ja olemasolevast maailma tootmismahust kõrgema nõudmise igasugustele metallidele ja mineraalidele. Austraalias tegi nende kaevandamine ja väljavedu järjest kiiremaid ringe, andes firmadele üha kasvavat aastatulu, töötajatele kasvavaid palkasid, valitsusele tulu- ja maakasutusmaksu. Maagaas, uraan, süsi, teemandid, metallid – kõik puhtad ja kõrge väärtusega.

Raha meelitab austraallasi kaevandusse tööle

Austraallane on ettevõtlik inimene – kui linnas häda või võimalused mujal paremad, pühib linnatolmu jalgelt ning suundub kaevandusse. Kaevanduste mineraalide ja metallide kuld kiirgas jätkuvalt ning üha ahvatlevamalt.

Rio Tinto on peale 2002 aastat oma toodangu enam kui kahekordistanud. BHB Billiton on niigi maailma suurim kaevanduskompanii, aga laiendab jätkuvalt oma kombitsaid. Võrreldes 2008.-2009. aastat 2003.-2004. aastaga Austraalia kaevanduste ehitamine neljakordistus. Mis on see Hiina janu, kas see jätkub või hakkab raugema?

Palavik, mis algas aastal 2003 ja kestis 2008 aasta keskpaigani, ajas hinnad erakordselt kõrgele, nelja-viiekordseks. Hiina kiire majandusareng arvati katkematult kestma aastakümneid, niisiis paistis kõrge nõudmine jätkuvat ja hinnatõusud garanteeritud olevat. See meelitas mineraaliturule kasutajate kõrvale ka investeerijad ja spekulandid, kes paigutasid sadu miljardeid metallivarudesse, et neid hiljem kõrgema hinnaga müüa ja ajasid hinnad veel kõrgemale. Õlihinnad tõusid 2008. aasta keskel 147 USA dollarini barreli kohta.

Pärast maailma finantsikriisi tekkimist arvati veel isegi 2008. aasta teisel poolel, et Hiina areng ja mineraalinõudmine jäävad sellest puutumata ja et kriis mujal maailmas ei kesta kaua.

Kui austraallase keskmine palk on 60 tuhat (455 tuhat krooni aastas), siis kaevanduses on see 100 tuhat (757 tuhat krooni) ehk vahemikus 80–200 tuhat Austraalia dollarit. Astmelise tulumaksu tõttu makstakse üle 80 tuhandese palga pealt 45% tulumaksu ehk reaalselt kätte saadakse veidi üle poole nimetatud summast.

Praegusel keerulisel ajal tahaks paljud kaevanduste raskele rahale ligi pääseda. Mis ametioskus avaks ukse kaevanduskulla juurde?

Peredel pole kaevanduslinnakutes kohta

Kõigepealt on vaja täita ankeet, mõnel pool on vajalik ametioskuse paber, järgneb meditsiiniline test ning politsei tunnistus. Eelistatakse varasemat kogemust, kuna tööle võtmine on seotud suurte kuludega, mis kiire lahkumise korral tehti asjata. Seetõttu kutsutakse mõnesse kaevandusse ka intervjuudele. Hakkamasaamine oleneb palju iseloomust.

Kaevandus on täiesti omaette linnak – kas Lääne-Austraalias, Lõuna-Austraalias või Queenslandis. See vajab täpselt samu teenusepakkujaid kui iga teinegi linn. See tähendab, et kaevandus vajab kõiki, kes oskavad masinavärgiga töötada, kuid sama hästi ka administratsiooni, kokkasid, elektrikuid, majapidajaid, ehitajaid, arste, IT-spetsialiste... ehk nimekiri on lõputu.

Kaevandused pakuvad lisaks kõrgele palgale tasuta või odavat toitu, tööriietust ning eluaset. Mõned kaevandused tavatsevad üürida lennuki, koguda oma töötajad kokku ning lennutada nad nädalaks või kuuks tööle. Paljud pered ei tahaks kaevanduslinna kolida ning seal ei ole neil saada ka piisavalt kvaliteetseid kodusid.

Elamistingimused ongi peamine kaevanduslinnaku probleem – see ei ole siiski tavalinn. Perest eemalolemine muutub suurimaks raskuseks. Privaatruumi võib vähe olla, ning sellele reageerivad inimesed erinevalt. Pikad ja paindumatud töötunnid. Raske töökeskkond. Kaevandustes juhtub tööõnnetusi. Naistel võib olla meestekeskses olukorras raske töötada. Kaevanduse kuld võib tuhmuda garantiideta – kas jäeti linnakarjäär liiga kergekäeliselt?

Positiivsel vaekausil on raha – ja saadava kõrge palgaga pole kaevanduslinnas muud peale hakata kui koguda. Peret ei ole, kodu järgi vaatamine või küpsetamine on praktiliselt olematu, kuna kogu teenindus on kohapeal. Jääb üle palju vaba aega, millega saab teha veel rohkem ületunde. Aga seda kasutatakse ka spordiks, hobideks, hariduseks. Lisaks rahalise tugeva põhja saamisele, saab seal ka oma karjääri üles töötada. Igal juhul annab kaevandus väga erilise elukogemuse.

Globaalne finantskriis jahutas Hiina metallinälga

Aga tänases maailmamajanduse olukorras, kas jätkata kiidulaulu kaevandustele või tuleks see pikaks ajaks lõpetada? Lugedes Austraalia majandusministeeriumi poolt 11. oktoobril 2006 valitsusele esitatud kaevandusarengu aruannet tuuakse seal hoiatusena esile USA majanduse järsku jahenemist elamusektoris ning arvelduste tasakaalutust. Sellest tulenevalt analüüsitakse teist peamist Austraalia mõjutegurit ehk mil määral ja millal saab Hiinast Aeglustuv Draakon.

Hiinale kuulus 2008. aastal üle 1,7 triljoni USA dollari välisvaluuta varusid, mida ta oli valmis oma majandusarengu stabiilsena hoidmiseks ning seeläbi ka Austraalia maavarade vajaduse jätkuks kasutama.

Nüüd teame, et Hiina on siiski sellest mõjustatud, mis ülejäänud maailmas juhtub. Ehkki Hiina majandus kasvab edasi, on Hiina terasetööstus oma toodangut viimaste kuude jooksul 20% võrra vähendanud. Nõudmine rauamaagi ja kivisöe järele ning Austraalia eksport Hiinasse on vastavalt vähenenud. Nende kahe mineraali hinnad lepitakse suurte ostjate ja müüjate vahel kokku iga aasta alguses ja kõrged hinnad on siiani kestnud, kuid 2009. aastal need tõenäoliselt langevad, võib-olla isegi kuni 50% võrra.

Metallide, nagu vask, alumiinium, tsink, nikkel jne, nõudmine on samuti tugevalt langenud. Nende hinnad muutuvad maailmaturul päev-päevalt ja on langenud kolmandikule või veerandile 2008. aasta alguse hindadest. Samal ajal on investeerijad ja spekulandid oma metallivarud müünud ja see on hindu veelgi alla surunud. Õlihind on langenud 30-40 USA dollarile barreli kohta.

Kaevandamise tulevik tundub ajutiselt tume

Mida see tulevikuks tähendab? Kas siin lõppeski kaevandusse värbamise propaganda? Hindame olukorda eriala publikatsioonide järgi.

1. Miljoneid tonne tõmmatakse küll kaevandustoodangut vähemaks, kuid tulemuseks on siiski rohkem toodangut kui aasta varem. (15.12.2008 Reuters).

2. Maavarade eksport toob 2009. aasta juuni lõpuks sisse 192 miljardit Austraalia dollarit, mis on tugevalt alla loodetud 214 miljardi, kuid sissetulek on siiski 30% kõrgem kui eelmisel aastal. (ThomsonReuters2008).

3. Küsimus on selles, kui kaua läheb aega enne kui maailmamajandus kriisist üle saab ja üldine majanduskasv jätkub. Keegi ei saa seda kindlalt ennustada, aga tõenäoliselt läheb vähemalt kaks aastat ja võib-olla kauem. Hiljutised tagasilöögid ei ole tähtsusetud. Juunis lõppeva majandusaasta tulemused ei näita olukorda õigelt, kuna nad sisaldavad pool aastat erakordselt kõrgeid hindasid. 2010. aasta juunis lõppeval majandusaastal teenib Austraalia mäetööstus ekspordist kindlasti palju vähem kui tänavu.

4. Ajakiri Australian Mining kirjutas mais 2008, et käimas on 97 uut kaevanduse projekti. Lisaks on 200 projekti pandud tallele. Viimase kuue kuu jooksul on need arvud muutunud kindlasti halvemaks. Kaevanduste laiendamine ja uued projektid on praeguses olukorras külmutatud, välja arvatud need projektid, mis on juba nii kaugele arendatud, et on parem lõpetada kui seisma jätta.

5. Flinders University uurimus ütleb, et kolme aasta pärast oleme tagasi supertsüklis. Supertsükkel tähendab, et peale majanduse ümberkujundamist tuleb selline tõusulaine, mida Austraalias ei ole iial nähtud. Aastaks 2020, ütleb uurimus, on maavarade tööstus palganud 90 tuhat lisakätt ehk umbkaudu 70% lisa tänasele 128 tuhandele inimesele.

6. Sir Arvi Parbo, kes töötas ligi pool sajandit Austraalia mäetööstuses, ütleb, et keegi ei tea, mis olukord on aastal 2020. Ainukene ennustus, mida tema teeks, on, et maailmamajandus ja nõudmine mineraalide järele on tsükliline; on perioode, kus nõudmine ja hinnad on kõrged ja nendele järgnevad langused. Igale madalseisule järgneb kõrgseis ning vastupidi. Kogemuste kohaselt on igal kõrgperioodil nõudmine olnud suurem kui varem ja see tõenäoliselt kestab nii edasi, kuna ligi 40 protsenti maailma elanikkonnast, mis elab Hiinas ja Indias, on praegu veel ikka palju madalama elustandardiga kui arenenud maalima inimesed.

Artikli alguses juba arvasime, et moodne kullapalavik ongi käes. Nüüd teame, et sellised palavikud ei kesta vahetpidamata, vaid käivad, nagu palavik ikka, hookaupa - vahelduvad jahedamate perioodidega. Kuskil ees on aga jälle tõusuaeg.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    10. February 2009, 15:18
    Otsi:

    Ava täpsem otsing