Aasta algas üsna kehvalt

Aasta esimese kuu viimase nädala seisu järgi võiks ennustada, et arenenud riikide turgudel on tulemas raske aasta, Tallinna börs aga võib lõpetada selle aasta plussis.

Selle järgi, kuidas käituvad aktsiad jaanuaris, saab tihti ennustada ka ülejäänud aastat. Praeguse seisu järgi lõpeb see kuu arenenud riikide börside jaoks kehvalt.

USA aktsiaturud on sel aastal langenud 8 protsenti, Euroopa aktsiaturud kümmekond ning Aasia suuremad aktsiaturud 13 protsenti.

Tallinna börsil on aasta alanud mõnevõrra paremini. Tallinna börsi üldindeks OMXT (endine Talse) on aasta algusest tõusnud veidi üle 4 protsendi, kümne enamkaubeldava aktsia hinnaliikumist peegeldav Äripäeva indeks on kolme nädalaga kosunud 2,1 protsenti.

Eilne Wall Street Journal kirjutas, et viimase kümne aasta jooksul on S&P 500 indeksi jaanuari liikumine ennustanud õigesti kogu aastat tervelt seitsmel aastal. Kui minna tagasi 1950. aastatesse, on indeksi langusele jaanuaris järgnenud 11 kuu jooksul keskmiselt 2,4protsendiline langus. Nendel aastatel, mil indeks on jaanuaris kerkinud, on järgnevatel kuudel järgnenud keskmiselt 12,3protsendiline tõus.

Dow Jonesi tööstuskeskmine on liikunud sarnaselt.

Ka Tallinna börsil võib täheldada analoogset seaduspärasust. Praeguseks on Tallinna börs töötanud kokku 12 täisaastat (börs avati 1996. aasta suvel). Nendest 12 aastast on Äripäeva indeks aastaga langenud vaid kolmel aastal - 1998., 2007. ja 2008. aastal. Jaanuaris on indeks langenud samuti kolmel aastal, neist kokkulangevus on toimunud 1998. ja 2008. aastal. 2007. aasta, mil indeks langes aastaga 22 protsenti, oli eelmise börsiralli kulminatsioon, mil jaanuaris kerkis indeks koguni 19 protsenti.

2006. aastal alustas börs jaanuaris kerge langusega, aga kokkuvõttes kerkis Äripäeva indeks 30 protsenti.

Üheks põhjuseks, miks turgude jaanuariliikumine korreleerub üsna hästi terve aastaga, on boonused, millest headel aastatel läheb osa aktsiatesse, mis annavad toonuse kogu aastaks.