Eesti vajab taas rahvaloendust

27. jaanuar 2009, 18:15

Hiljemalt 2011 peab Eesti korraldama uue
rahvaloenduse, sest riik ei tea oma elanike arvu ja kus umbes viiendik
neist elab. Viimane rahvaloendus toimus 2000. aasta kevadel.

Praegu puuduvad ka kindlad andmed soolis-vanuseline struktuuri, tööalase ja sotsiaal-majandusliku staatuse ning paljude muude poliitika kujundamiseks vajalike näitajate kohta. Seetõttu arutati rahvastikupoliitika nõukojas eile erinevate loendusmeetodite plusse ja miinuseid.

20% inimeste puhul puudub riigil õige informatsioon elukoha kohta, 30% inimeste elukohta ei saa siduda konkreetsete eluruumiga, andmed Eesti rahvaarvu kohta varieeruvad kuni 46 000 inimese ulatuses. Näiteks puuduvad täpsed andmed Eestis elavate inimeste rahvuse ja kodakondsuse kohta. Rahvaloendust peetakse ainukeseks võimaluseks saada teada nii täpsem rahvaarv kui inimeste jaotumine geograafiliselt ning erinevate sotsiaalsete rühmade lõikes.

Praegu pole ka veel valitsuse otsust selle kohta, millise metoodikaga rahvaloendust läbi viiakse. Statistikaameti poolt on välja pakutud 2011. aasta loenduse läbiviimiseks interneti küsitlusega ning registri andmetega eeltäidetud loenduse vorm. Raha kokku hoidmiseks arutatakse mõnedes ministeeriumites ka ainult registriandmetel baseeruva loenduse läbiviimist.

Interneti ja registripõhise eeltäitmisega kombineeritud loendus annaks vastused kõigile loenduse kavas planeeritud küsimustele ning aitaks hinnata ka registrite usaldusväärsusest. Statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze ei pidanud võimalikuks 2011. aastal ainult registripõhise loenduse korraldamist registrite madala usaldusväärsuse tõttu.

Margus Püüa majandus- kommunikatsiooniministeeriumist, kes juhib registrite arendamise töörühma, rõhutas, et registripõhise loenduse võimaldamiseks tuleb muuhulgas teha palju õiguslikke muudatusi. Kuigi esialgsete prognooside kohaselt võiks ettevalmistustöödega jõuda valmis 2012. aasta lõpuks, ei saa selles ajakavas siiski kindel olla.

Ilmne probleem on paljude loenduseks vajalike andmete (nt rahvus, emakeel, usk, tööalane ja sotsiaal-majanduslik staatus) puudumine olemasolevatest registritest.

Komisjoni juhtinud rahvastikuminister Urve Palo tõdes, et kuigi registrite arendamine on vajalik ning loodetavasti on kvaliteetse registripõhise loenduse läbiviimine võimalik 2020. aastal, puudub praegu igasugune kindlus, et seda saab teha juba 2011. aastal. Seega tuleb ratsionaalselt otsustada 2011. aastal kombineeritud loenduse kasuks ning võtta see aluseks järgnevate loenduste tegemisel.

Eelmine rahvaloendus toimus Eestis 2000. aasta 31. märtsist sama aasta 9. aprillini. Selle käigus kirjutati üles nii inimesed kui ka nende kasutuses olnud eluruumid ning fikseeriti rahvuslik koostis.

Kõige varasema elanikkonna loenduse Eesti alal korraldasid taanlased ja see toimus 1219-1220. Esimene kogu tänapäeva Eesti territooriumi hõlmav rahvaloendus leidis aset 1881. aastal. Kokku on Eestis toimunud kümme rahvaloendust, 2011. aasta oma oleks üheteistkümnes.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. January 2009, 18:15
Otsi:

Ava täpsem otsing