Eelarvepuudujäägid on paratamatus kogu maailmas

Tohutud abipaketid, mida valitsused kõikjal maailmas praegu koostavad, viivad enneolematult suurte eelarvepuudujääkideni. USAs ulatub eelarvepuudujääk tänavu ilmselt üle 10 protsendi.

Normaalsetes tingimustes oleksin ma selliste puudujääkide tekitamisele ja valitsuskulude paisutamisele vastu. Praeguses olukorras aga on need õigustatud.

Pooldan majanduse elavdamist riigi raha abil, sest praegune majanduslangus on varasematest palju sügavam. USAs kestab see kauem ja on tõsisemate tagajärgedega kui ükski teine langus 1930. aastatest saadik.

Ameerika perede varad on USA aktsiaturu 40protsendilise languse ja elamuhindade kukkumisega kaotanud oma väärtusest enam kui 10 triljonit dollarit. See toob kaasa tarbijate aastakulutuste vähenemise ligi 400 miljardi dollari võrra.

Lisaks on uuselamute ehituse seiskumine vähendanud ehituskulusid 200 miljardit dollarit. Kokku on nõudlus langenud seega 600 miljardit dollarit, mis teeb üle 3 protsendi SKPst. Selle trendi peab ümber pöörama. Tavalise rahanduspoliitilise tegevusega - intressimäärade langetamisega - ei saa sellisele nõudluse langusele vastu seista. Kuna pangad pole suutelised raha tõstma ega taha laenu anda, siis ei tooks keskpankade intressimäärade alandamine veel kaasa suuremat tarbimist ja investeeringuid.

Seega pole eelarvepoliitikale alternatiivi. Valitsused peavad tegutsema, et laenuturud taas tööle saada.

Kui langus läbi saab, siis on USA-l ja ka peaaegu kõikidel teistel riikidel SKP suhtes palju kõrgem laenukoormus. See on hind, mida meie ja meie lapsed tehtud vigade eest maksavad.

Siis on tarvis välja töötada poliitikad, millega valitsuskulusid taas järkjärgult vähendada, et jõuda eelarveülejääkideni ja vähendada laenukoormat.