Maal õitseb kommunism - raha maksevahendina on kadumas

1999. aasta algusest suurenesid paljudel suurematel piimatootjatel maksuvõlad. Palgatöölised kirusid tööandjaid, ühistud ja talunikud piimakombinaate. Piimarahadest jätkus sageli talupidajatel vaevu riigimaksude maksmiseks, enda tarbeks ei jäänud midagi.

Inimesed said palka kas toodangus või tšekkides, mida hiljem kohalikus poes igapäevase toidu vastu vahetada.

"Lõpuks on saabunud kommunism," ironiseerisid OÜ Aravete Agro töötajad Leo ja Kalev, kes said palgapäeval raha asemel tšeki, kuhu oli kirjutatud summa, mille ulatuses sai kohalikust poest kaupa valida. Samuti anti töötajatele veidi sularaha - tuhat krooni kuus. Lüpsja palk oli Aravetel tol ajal 2500 krooni, keevitaja oma mõnevõrra suurem. Rahas ei saanud Eesti suurim piimatootja Aravete Agro palka aga maksta, kuna raha piimatööstuselt oli ettevõttel omakorda saamata.

Ambla elanik elektrik Aimar Hendrikson oli 1994. aasta aprillis ajakirjanikuga vesteldes "kommunismi" peale tulivihane, kirudes paberilipakatest maksevahendeid. Samas leidis Hendrikson, et tal läheb hästi, kuna mõned mehed pole raha näinud pool aastat, pidades silmas talumehi, kes iga päev piima kombinaatidele müüvad, aga raha selle eest kätte ei saa.

Rakvere ja Paide vahel asuv Aravete ainuke arvestatav tööandja Arvate Agro, kes andis tööd enam kui 300 inimesele, siples miljonivõlgades. Keskmine palk Aravetel oli tuhande krooni ringis. Kohaliku poe müüja Toona sõnul elavad maal kõige paremini pensionärid, sest saavad pensioni rahas kätte. Müüja sõnul on sajakroonine ost haruldus. Mõned aastad tagasi 5000-6000 krooni eest päevas kaupa müünud poe päevakäive oli 1999. aastal 2000 krooni ringis.

Autor: ÄP