Plaan B mõtlevale ettevõtjale

2009. aasta argipäev algas ettevõtjale nagu halb kriminull. Äriilmas valitsevad maailmalõpu meeleolud ning vaid vähesed suudavad selles segadikus kaineks jääda.

Tegelikult oli suurpuhastust juba ammu tarvis. Kauboikapitalismi aeg saab nüüd läbi ning uue, säästva majandusmudeli juurutamine on juba alanud. Kuid ainult targad jäävad ellu.

Meile tuttav globaalne majanduspilt muutub. Kasvavas usaldamatuse õhkkonnas läheb riikidel välisraha saamine üha keerukamaks.

Eksporditurgude ärakukkumise järel saab senisest tähtsamaks kogukonnapõhine majandus, regionaalne ja lokaalne mõõde. Usaldus sünnib kohapeal ja seda on lihtsam tagasi võita omade seas, olgu siis oma külas, riigis või naabrite juures.

Kõlab justkui valimisjutt. Aga paraku ei ole. Paraku peamegi oma majandusotsuseid ja tarbimisharjumusi hakkama ümber vaatama. Mida ja kui ökonoomselt mu ettevõte toodab, kuidas mu tegevus mõjutab inimesi ja keskkonda, kas kasutame taastuvaid energiaressursse. Kui säästlikus majas elame, millega kütame, kas sööme kohalikku toitu ja toetame kohalikku tootjat ning seeläbi uuesti kohalikku tarbimist jne.

Küsimustest peamine on: milline on üldse see väärtus, mida me igapäevaselt oma eluga endale ja teistele pakume. Ja veel - kas minu jalajälg siin maamunal suurendab või vähendab meie koduplaneedi ökoloogilist tasakaalu.

Mis see minusse puutub? Juba kuulen seda küsimust. Rohkem ei puutugi kui niipalju, kas sina ja su ettevõte jääte ses suurpuhastuses ellu. Neid, kes jõuavad äratundmisele, et maailm on jõudmas uude rohelise majanduse faasi, lisandub iga päevaga. Isegi õppinud majandusinimestel on kiirlahenduste tagavara otsa lõppemas. Küsimus ei ole päevapoliitiline, vaid eksistentsiaalne.

Uue majandusmudeli puhul ei saa otsustavaks hind, vaid südametunnistus - kõiges. Meist sõltub, kas Eesti saab uue majanduse suunanäitajaks või jääb sabassörkijaks.

Poliitikute ja majandustippude retoorikat kuulates tundub, et mõistus hakkab otsa saama. Maailmamajandus, mis põeb pikaks veninud tarbimispeo järgset pohmelust, on saanud tõsisema mürgituse, kui alguses paistis.

Tsüklisse sattunud majandust ei saa ravida väikese hommikuse pealevõtmisega. Aspiriinist ka enam ei piisa, sest pilk jääb ikka tuhmiks. Ma ei muretse, kui kaua majanduses käärib või kui pikalt kroon veel vastu peab. Muretsen, millal lõpevad ärisektori lühinägelik kasumiahnus, edasiliikumine üle laipade, käteväänamise taktika ja löögid allapoole vööd.

Rasketel aegadel maksavad eneseväärikus ja ausus, õlatunne ja koostöö. Me võiksime ajada uutel alustel äri mõnuga ja puhta südamega, mitte rusikas taskus. Ainult nii suudame end uuesti üles töötada ja tõestada end rohelise majanduse pioneerina.

Uued tehnoloogiad on üks võimalus, kuidas saavutada suurem säästlikkus ja aidata samas hoida ökosüsteemi tasakaalu. Ühiselt teadlikke valikuid tehes jõuame biotehnoloogia ja IT-lainelt säästva majanduse lainele.

Traditsioonidele ja tunnustatud majandusteooriatele tuginev avalikkus ei ole leidnud olemasolevale süsteemile head alternatiivi. Võimalused põhjatust august mäkke jõuda on aga olemas. Nimetagem seda siis plaaniks B. Ja see pole sugugi halb plaan, pigem vastupidi.

Autor: Erkki Peetsalu