Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus metsaseadus vähendab omaniku paberimajandust

    Aasta alguses jõustunud metsaseaduse muudatused sätestavad suurima uuendusena metsamajandamiskava koostamise kohustuse kaotamise.
    Kuigi muudatused puudutavad ka riigimetsa ja Riigimetsa Majandamise Keskust ning eraomanikele makstavaid toetusi, keskendume siinkohal siiski vaid otseselt erametsaomanikke puudutavatele muudatustele.
    Üks olulisem muudatus metsaseaduses on seletuskirja kohaselt metsamajandamiskava koostamise kohustuse kaotamine.
    Seaduse koostajad leidsid, et see tõi kaasa põhjendamatut aja- ja rahakulu nii metsaomanikele kui ka riigile (korduv metsamajandamiskavade koostamise kompenseerimine) ning lisakoormust metsakorraldusettevõtetele. Otsustati, et metsamajandamiskavade koostamise kohustuse kaotamine on üks vajalik meede erametsade majandamise aktiivsuse tõstmiseks.
    Neil metsaomanikel, kel endal on metsanduslikud kogemused ja teadmised ning seega ka piisav ülevaade oma metsadest, pole vajalik metsamajandamiskava tellida. Muudatuste kohaselt on metsa inventeerimine kohustuslik, kui planeeritakse uuendus-, valik- või harvendusraiet.
    Metsaseaduse muudatusega on koondatud kogu metsa korraldamise regulatsioon, sh ka metsamajandamiskava koostamise juhised metsa korraldamise juhendisse.
    Metsaseaduse muudatustega loobuti metsakategooriate ja nende majandamise eesmärgi sätestamisest - kaotati seadusest kaitse- ja hoiumetsa määratlus.
    Seletuskirja põhjenduste kohaselt oli nende sätete puhul tegemist majandamise piirangutega eelkõige looduskaitse eesmärkidel. Need piirangud on aga juba sätestatud looduskaitseseaduses, mistõttu puudub vajadus nende dubleerimiseks.
    Metsa uuendamise võtete rakendamise kohustus (vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul metsa hukkumisest või raiest arvates) on kohustuslik sõltumata metsa kategooriast ja metsatüübist (looduskaitseseaduse kohaselt siiski sihtkaitsevööndites metsade uuendamise kohustust ei ole).
    Metsa majandamine elamumaal või siis, kui maatükile või kinnisasjale on projekteerimistingimuste või detailplaneeringuga kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus (s.o tiheasustusalal) ei kuulu enam metsaseaduse reguleerimisalasse. Selliste toimingute reguleerimine on antud kohaliku omavalitsuse pädevusse. Viimane saab planeeringute kaudu seada metsades keskkonnaseisundi kaitseks (õhusaaste, müra, metsatulekahju ennetamine jne) näiteks piiranguid lageraie tegemiseks.
    Alates käesolevast aastast kuuluvad taas metsaseaduse reguleerimisalasse raied tee ja raudtee, samuti tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndi puhul. Seletuskirja kohaselt oli nende kaitsevööndite näol metsaseaduse regulatsiooni alt väljas ligikaudu 150 000 hektarit metsamaad, mis võimaldas metsaseaduse nõudeid eirata ja välistada maaomanikul oma maad kasutada vastavalt sihtotstarbele, sh metsamaad tulu saamise eesmärgil.
    Samas tuleb aga metsaomanikul nimetatud kaitsevöönditel siiski arvestada eriseadustest tulenevate kitsendustega, näiteks tee ja raudtee kaitsevööndis on vajalik metsamajanduslike tegevuste puhul kooskõlastused nende trasside omanikega.
    Metsateatise puhul on uudne see, et isiklikuks tarbeks puidu raiumisel, samuti ühe majapidamise otstarbeks küttepuude võõrandamisel ei pea enam teatist esitama. Seda juhul, kui raie on tehtud oma kinnistult ühe aasta jooksul kuni 20 tihumeetrit, kuid mitte rohkem kui kolm tihumeetrit metsamaa ühe hektari kohta.
    Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu võib muudatuste kohaselt teha ka hiljem kui 12 kuud pärast metsateatise kättetoimetamist. Kui selle aja jooksul pole jõutud metsamaterjali langilt ära viia, puudub kohustus uue metsateatise esitamiseks.
    Metsaseaduse muudatustega loobuti metsa uuendamise tagatisraha kohustusest ja täpsustati keskkonnakahju määratlust.
    Täiendatakse rinnasdiameetri mõistet, kus võetakse lähtealuseks enamuspuuliik, et vältida võimalikku segadust ja tagada andmete ühilduvus. Seadusesse on toodud säte, mille kohaselt ei loeta raieks metsamaal olemasoleva tee-, kraavi- või muu trassi, sihi või kaitsevööndi puhastamist kuni 8sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest. Seega ei kehti raie protseduurid tee puhastamisele, samuti ei pea esitama metsateatist, unustada ei tasu aga kaitsevööndis eriseadustega kehtestatud nõudeid.
    Laiendatakse valikraie kasutamise võimalusi, mille puhul on metsa vanus võrdsustatud uuendusraiet võimaldava metsa vanusega, korrigeeritakse veerraie määratlust ja raadamise sätteid.
    Selleks, et välistada suurte kontsentreeritud lagedate alade teket, on sätestatud, et erinevate omanike kinnistutel võib olenemata langi laiusest üksteisega piirnevate raielankide kogusuurus olla kuni seitse hektarit. See säte ei kuulu rakendamisele loo ja sambliku kasvukohatüüpides.
    Autor: Tiina Mitt
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.