Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uus metsaseadus vähendab omaniku paberimajandust

Tiina Mitt 28. jaanuar 2009, 00:00

Aasta alguses jõustunud metsaseaduse muudatused sätestavad suurima uuendusena metsamajandamiskava koostamise kohustuse kaotamise.

Kuigi muudatused puudutavad ka riigimetsa ja Riigimetsa Majandamise Keskust ning eraomanikele makstavaid toetusi, keskendume siinkohal siiski vaid otseselt erametsaomanikke puudutavatele muudatustele.

Üks olulisem muudatus metsaseaduses on seletuskirja kohaselt metsamajandamiskava koostamise kohustuse kaotamine.

Seaduse koostajad leidsid, et see tõi kaasa põhjendamatut aja- ja rahakulu nii metsaomanikele kui ka riigile (korduv metsamajandamiskavade koostamise kompenseerimine) ning lisakoormust metsakorraldusettevõtetele. Otsustati, et metsamajandamiskavade koostamise kohustuse kaotamine on üks vajalik meede erametsade majandamise aktiivsuse tõstmiseks.

Neil metsaomanikel, kel endal on metsanduslikud kogemused ja teadmised ning seega ka piisav ülevaade oma metsadest, pole vajalik metsamajandamiskava tellida. Muudatuste kohaselt on metsa inventeerimine kohustuslik, kui planeeritakse uuendus-, valik- või harvendusraiet.

Metsaseaduse muudatusega on koondatud kogu metsa korraldamise regulatsioon, sh ka metsamajandamiskava koostamise juhised metsa korraldamise juhendisse.

Metsaseaduse muudatustega loobuti metsakategooriate ja nende majandamise eesmärgi sätestamisest - kaotati seadusest kaitse- ja hoiumetsa määratlus.

Seletuskirja põhjenduste kohaselt oli nende sätete puhul tegemist majandamise piirangutega eelkõige looduskaitse eesmärkidel. Need piirangud on aga juba sätestatud looduskaitseseaduses, mistõttu puudub vajadus nende dubleerimiseks.

Metsa uuendamise võtete rakendamise kohustus (vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul metsa hukkumisest või raiest arvates) on kohustuslik sõltumata metsa kategooriast ja metsatüübist (looduskaitseseaduse kohaselt siiski sihtkaitsevööndites metsade uuendamise kohustust ei ole).

Metsa majandamine elamumaal või siis, kui maatükile või kinnisasjale on projekteerimistingimuste või detailplaneeringuga kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus (s.o tiheasustusalal) ei kuulu enam metsaseaduse reguleerimisalasse. Selliste toimingute reguleerimine on antud kohaliku omavalitsuse pädevusse. Viimane saab planeeringute kaudu seada metsades keskkonnaseisundi kaitseks (õhusaaste, müra, metsatulekahju ennetamine jne) näiteks piiranguid lageraie tegemiseks.

Alates käesolevast aastast kuuluvad taas metsaseaduse reguleerimisalasse raied tee ja raudtee, samuti tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndi puhul. Seletuskirja kohaselt oli nende kaitsevööndite näol metsaseaduse regulatsiooni alt väljas ligikaudu 150 000 hektarit metsamaad, mis võimaldas metsaseaduse nõudeid eirata ja välistada maaomanikul oma maad kasutada vastavalt sihtotstarbele, sh metsamaad tulu saamise eesmärgil.

Samas tuleb aga metsaomanikul nimetatud kaitsevöönditel siiski arvestada eriseadustest tulenevate kitsendustega, näiteks tee ja raudtee kaitsevööndis on vajalik metsamajanduslike tegevuste puhul kooskõlastused nende trasside omanikega.

Metsateatise puhul on uudne see, et isiklikuks tarbeks puidu raiumisel, samuti ühe majapidamise otstarbeks küttepuude võõrandamisel ei pea enam teatist esitama. Seda juhul, kui raie on tehtud oma kinnistult ühe aasta jooksul kuni 20 tihumeetrit, kuid mitte rohkem kui kolm tihumeetrit metsamaa ühe hektari kohta.

Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu võib muudatuste kohaselt teha ka hiljem kui 12 kuud pärast metsateatise kättetoimetamist. Kui selle aja jooksul pole jõutud metsamaterjali langilt ära viia, puudub kohustus uue metsateatise esitamiseks.

Metsaseaduse muudatustega loobuti metsa uuendamise tagatisraha kohustusest ja täpsustati keskkonnakahju määratlust.

Täiendatakse rinnasdiameetri mõistet, kus võetakse lähtealuseks enamuspuuliik, et vältida võimalikku segadust ja tagada andmete ühilduvus. Seadusesse on toodud säte, mille kohaselt ei loeta raieks metsamaal olemasoleva tee-, kraavi- või muu trassi, sihi või kaitsevööndi puhastamist kuni 8sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest. Seega ei kehti raie protseduurid tee puhastamisele, samuti ei pea esitama metsateatist, unustada ei tasu aga kaitsevööndis eriseadustega kehtestatud nõudeid.

Laiendatakse valikraie kasutamise võimalusi, mille puhul on metsa vanus võrdsustatud uuendusraiet võimaldava metsa vanusega, korrigeeritakse veerraie määratlust ja raadamise sätteid.

Selleks, et välistada suurte kontsentreeritud lagedate alade teket, on sätestatud, et erinevate omanike kinnistutel võib olenemata langi laiusest üksteisega piirnevate raielankide kogusuurus olla kuni seitse hektarit. See säte ei kuulu rakendamisele loo ja sambliku kasvukohatüüpides.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:53
Otsi:

Ava täpsem otsing