Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kommentaar: iga ettevõte ei ole saneeritav

Annika Matson 28. jaanuar 2009, 13:38

Saneerimine ei sobi kõikidele firmadele,
kirjutab advokaadibüroo Eversheds Ots Co partner Randu Riiberg
Äripäevale saadetud kommentaaris.

Saneerimisseadus on vastu võetud ning kehtib. Ajakirjanduses on üksjagu räägitud sellest kui hea on likvideerivale pankrotimenetlusele alternatiivi loomine ning millised võimalused see avab (sh oluliste ettevõtjate säilimine, töökohtade säilimine).

Tänaseni praktikas toimunu tekitab ometi kahtluse, et paljud käsitlevad saneerimismenetlust eelkõige päästerõngana möödapääsmatu pankrotimenetluse eest.

On arusaadav, et ettevõtja (siin siis mõeldud eelkõige omaniku aktsionäri või osaniku tasandit) esitab alati võimalusel avalduse saneerimismenetluse algatamiseks, sest pankroti korral ei saaks ta tõenäoliselt midagi. Saneerimise puhul on tal aga sõltuvalt olukorrast lootus ettevõte säilitada. Seega ei saa ette heita ettevõtjale saneerimisavalduse esitamist.

Samas aga peaks olema kohus äärmiselt põhjalik saneerimismenetluse algatamise kaalumisel vältimaks võimalikku võlausaldajate huvide kahjustamist põhjendamatu saneerimismenetlusega.

Iga ettevõtja peab suutma saneerimisavaldust esitades vastata jaatavalt alljärgnevatele küsimustele:
1) Kas ettevõtte maksejõuetus on tulevikus tõenäoline? Märkusena – juba tekkinud maksejõuetus ei võimalda saneerimist.
2) Kas ettevõte vajab saneerimist? Märkusena – peab olema selge, et saneerimiseta edasi ei saa minna ning ettevõte on saneeritav.
3) Kas ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik? Märkusena – peab olema võimalik eeldada, et saneerimise tulemusena on võimalik kasumlikkuse saavutamine.

Lisaks ettevõtja poolt jaatavalt neile küsimustele vastamisele, peab ka kohus menetluse algatamisel suutma sama vastuse anda. Ka seaduse seletuskirjas on öeldud, et kohus ei tohiks lähtuda siin miinimumstandarditest, vaid esitama ettevõtjale kõrgendatud nõudmised. Vastupidisel juhul võib tekkida olukord, kus ettevõte saneerimismenetlus on hingetõmbeaeg ettevõtjale enne möödapääsmatu pankrotimenetluse algatamist, mitte sisuline tegevus ettevõtte päästmiseks. See võimaldaks ettevõtjal soovi korral kuritarvitada oma positsiooni ja vähendada veelgi võlausaldajate poolt saadavat, sealhulgas vähendada tagasivõitmise võimalusi paratamatult saabuvas pankrotimenetluses.

Ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et hilisemas menetluse faasis saab kohus võlausaldajate nõusolekust sõltumata saneerimiskava kinnitada lisaks muude tingimuste täitmisele eeldusel, et tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga. Sellise eeltingimuse seaduses sätestamine võimaldab esitada küsimuse, kas seaduse mõte on võimaldada saneerida töötajateta väikeettevõte – nt äriühing, mille hallata on üks kinnistu? Ja kui vastus sellele küsimusele on ei, siis kas üldse on mõtet alustada saneerimismenetlust?

Kuna saneerimismenetlus nõrgestab võlausaldaja positsiooni (sh on nõuete esitamine piiratud, täitemenetlused peatatakse, samas jääb ettevõtjale õigus teha kõiki tehinguid), tuleks alati põhjalikult kaaluda kas saneerimismenetluse algatamine on põhjendatud või mitte.

Hoolimata ülaltoodust ei ole käesolev üleskutse menetluste algatamisel põhjendamatult kriitiline olla. Positiivseks aspektiks on see, et kui saneerimismenetlus algatatakse ja ettevõtja menetluse jooksul oma kohustusi korrektselt täidab, on võlausaldajate huvid kaitstud seeläbi, et saneerimismenetluses tuvastatakse varajases staadiumis pankrotimenetluse algatamise alused ning edasiste kulutuste vältimiseks algatatakse pankrotimenetlus.

Lõpetuseks ka saneerimisseaduse eelnõuga püstitatud ootustest saneerimiste arvu osas, nagu seda on eelnõu seletuskirjas väidetud: "Arvestades Eestiga võrreldava õiguskorraga riikide kogemusi, võiks seaduse jõustumisele järgneva kolme esimese aasta jooksul olla aastas keskmiselt viis kuni kümme saneerimisjuhtumit, hiljem võiks arv olla kümme kuni kakskümmend juhtumit aastas".

Kui me lähtume tänasest erandlikust olukorrast majanduses, siis need arvud peaksid kindlasti suuremad olema kui eelnõus prognoositi, kuid samas viitab selline ootus siiski asjaolule, et saneerimismenetlus ei ole mõeldud iga probleemse ettevõtte jaoks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. January 2009, 13:38
Otsi:

Ava täpsem otsing