Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rahapesija nimetab tegu laenamiseks

28. jaanuar 2009, 08:04

Mullu arestis rahapesu andmebüroo ligi 109
miljonit krooni. Võimalikest kahtlastest tehingutest teavitati politseinikke 14
000 korral, teavituste kogusumma küündis 60 miljardile kroonile.

Tunamullu ulatus summa aga tervenisti 112 miljardile kroonile.

Rahapesu andmebüroo (RAB) juht, vanemkomissar Raul Vahtra räägib, et kahtlaseks teeb tehingu see, kui isik teeb tehinguid, mis ei vasta tema igapäevasele majandustegevusele või finantskäitumisele.

"Kui mina, riigiametnik, kellel tavapäraselt laekub iga kuu palk keskkriminaalpolitseist pangakontole, läheksin ootamatult autokauplusse või panka mingi üüratu summa sularahaga ja sooviksin tehingut teha, siis peaks kaupmees minust rahapesu andmebüroole teatama. Kui ma seni olen regulaarselt kulutanud enda palka pangalaenude ja -liisingute maksmiseks, poest toidu ja esmatarbekaupade ostmiseks, kuid ootamatult tahan midagi rohkem kui 500 000 krooni sularaha eest osta, siis on see kahtlemata küsimusi tekitav," näitlikustab Vahtra.

Samamoodi süttib kaupmeestel, notaritel või valuutavahetajatel punane tuluke, kui mõni ettevõte, kel ei peaks mingit põhjust olema sularahaga arveldada, soovib suure sularahasummaga tehingut teha.

Alguses uuritakse tausta

"Kui meile tuleb teade kahtlasest tehingust, vaatame esmalt üle era- või juriidilise isiku tausta. Kes ta selline on, millist vara omab ja kas on varem sularahas arveldanud? Kas tal seaduslikul viisil teenituna saaks üldse nii palju sularaha olla? Kas tal on kuritegelik taust? Kui meie ei leia ühtki võimalust, kuidas isikul saaks selline sularahasumma olla, siis küsime seda tema enda käest," kirjeldab vanemkomissar.

Neil juhtudel on uurijad puutunud kokku kõikvõimalike legendidega.

"Sagedasti väidetakse, et raha on laenatud. Kui küsime dokumente, siis ei kohkuta tagasi nende võltsimisest. Kui kontrollime pabereid, siis selgub, et "allkirjastaja" ei tea laenust midagi. Et see ei olegi tema allkiri, ta esimest korda näeb seda," räägib Vahtra.

Teated rahavahetusest

Vanemkomissar rõhutab, et kui inimene või ettevõte suudab usutavalt tõendada, kust ta sularahasumma sai, siis politseinikud teda rohkem ei pinni.

Eestis on ettevõtteid, kes pidevalt arveldavad miljardite kroonidega. Neilt tuleb ka kõige enam teateid rahapesu andmebüroole.

"Kui midagi arestime või tehingu peatame, ongi paar miljardit kirjas. Kõige enam teatavad meile kahtlustest finantsvahendusfirmad. Väga levinud viis rublasid dollariteks või eurodeks vahetada on teha seda näiteks Eestis registreeritud valuutavahetusfirmades. Mõnel Vene ettevõttel on vaja suurem summa rublasid dollariteks või eurodeks saada, ta annab selle raha mõne finantsvahendaja kätte, kes vahetab summa eurodeks või dollariteks ja lahkub taas üle piiri, sularaha kohvriga näpus," räägib Vahtra.

Samuti saadavad notarid sageli teateid kahtlastest tehingutest.

"Skeeme on igasuguseid, kuid peamiselt tuvastatakse variisikute kasutamist ja ebaharilikke sularahatehinguid. Kui notar näeb, et inimene, kes peaks lepingu allkirjastama, on laua taga vait, teine osapool aga muudkui seletab, siis tekib juristil põhjendatud kahtlus. Kui tehingus veel ka sularaha liigub, siis on teate saatmine elementaarne. Kust see osavõtmatu kodanik need miljonid sai!?"

Vahtra sõnul üritatakse pesta eelkõige maksukuritegevuse, kelmuste, ettevõtetest raha väljakantimise ja vara riisumise abil saadud sularaha. Samuti tuleb ette IT-kuritegude kaudu teenitud raha seadustamist. Narkoraha pestakse Eestis vähem.

Kahtlastest tehingutest umbes kolmandiku teevad nn tavainimesed, keda kogenud politseinikud peavad enamasti variisikuteks. "No sellised ehedad asotsiaalid. Otse tänavalt. Aga on ka inimesi, kes on juriidilise kõrgharidusega, kannavad Hugo Bossi ülikonda. Nende töö ongi huvilistele musta raha puhtaks pesemise teenust pakkuda. Nende hind võib ulatuda 10-35 protsendini tehingu hinnast," ütleb Vahtra.

Pangad ja rahavahetajad vaikivad

Sampo Panga kommunikatsioonispetsialist Tõnu Talinurm ütleb, et nad ei pea õigeks kommenteerida, kuidas ja millised skeeme üritatakse kasutada.

"Saame vaid öelda, et Sampo Pank järgib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust ja sellest tulenevaid kohustusi. Lähtuvalt seadusest on üle sehitatud süsteemid, mis võimaldavad avastada kahtlaseid tehinguid. Pangas on osakond, kus selliseid tehinguid monitooritakse ja kui kahtlus leiab kinnitust, siis edastatakse informatsioon RAB-le," selgitab Talinurm.

Eurex Capitali esindaja Kimmo Ladvas märgib, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt on neil keelatud anda rahapesu tõkestamise alast teavet kolmandatele isikutele. "Samuti ei avalda Eurex kolmandatele isikutele infot oma klientide ja tehtud tehingute kohta kliendisuhte konfidentsiaalsusest ja turvameetmete rakendamisest lähtuvalt," lisab Ladvas.

Mercedeste müüja ASi Silberauto esindaja jääb samuti kidakeelseks, jättes kõigile Äripäeva küsimustele vastamata.

Vaid BMWde müüja, ASi United Motorsi tegevjuht Toomas Pärna ütleb, et mullu ei ole neilt ühtki kallist baierlast sularaha eest ostetud ega osta soovitud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. January 2009, 08:04
Otsi:

Ava täpsem otsing