Aaviksoo: liiga suur kärbe hävitaks Eesti kaitseväe

Artikkel

- Uudised
- Kadri Paas
- 28. jaanuar 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aaviksoo: liiga suur kärbe hävitaks Eesti kaitseväe
Tsiteerin suurinvestor Jüri Käod: "Kaitsekulutusi peaks oluliselt piirama. Saame võib-olla NATO käest riielda ja vitsa, aga nende jaoks on tähtsam, et osaleme missioonidel, mitte see, et ostame siia vaestemajja uue uhke kahuri! Kui riigil on ikka raha otsas, siis ei ole mõtet kahurit osta."
Kas riigil on raha otsas või võime Teie meelest läikivaid kahureid edasi osta?
No ma ei tea, et oleksime väga palju läikivaid kahureid ostnud. Esialgu on kahuritega niimoodi, et need on olnud kõik pruugitud.
Miks meie kaitsekulutused peavad SKPst just 2 protsenti moodustama?
See on NATO sihteesmärk. Enam-vähem vastab NATO keskmisele. Osa riike on sellest allpool, osa üleval pool.
Kelle initsiatiivil Eesti selle taseme kokku leppis?
Arvan, et see sihttase oli paigas ammu enne meie liitumist NATOga. Kui meie liitumise teema 1999. aastal üles kerkis, siis võtsime samuti niisuguse eesmärgi selle sihini liikuda.
Ikkagi NATO initsiatiiv?
Jah, seda võib nii käsitleda.
Kui ma Teilt hiljuti küsisin, miks ei võiks kaitsekulud moodustada SKPst näiteks 0,8%, siis ütlesite, et see oleks Eesti julgeolekule kuritegelik lähenemine.
Kui peaksime sel aastal piirduma 0,8 protsendiga, nagu Äripäevas (26.01 - toim) kirjas oli, siis peaksime vallandama kogu koosseisu, alates ministrist kuni viimase kaitseväe koristajani.
Täpsustage!
Juba lepingulisel alusel olevad kulud katavad selle 0,8 protsenti ära. Personalikuludeks ega millekski muuks ei jääks järele. Pärast sellist otsust lakkaks Eesti kaitsevägi olemast.
Lakkaks olemast?
2009. aastast ei jääks üldse mitte midagi järele. Kui vähendada kaitse-eelarvet 2,64 miljardit, siis see on üle poole. Sellest 5,2 miljardist on ju 403 miljonit NATO raha. Meil on lepingutega kaetud hanked… Need söövad kõik raha ära.
Kaitsekulutuste piiramisest on valitsuses juttu olnud?
Muidugi. Juba eelmisel aastal võttis riigikogu kaitsekuludest 240 miljonit krooni ära.
Millistest kaitse-eelarve kärbetest on praegu räägitud?
Enne valitsuse istungit (täna - toim) konkreetsetest plaanidest ei räägi. Kui on jutuks olnud, et avalikus sektoris peaks palku kärpima, siis tuleks seda teha kõigil, mitte üksikult mõnes valdkonnas.
Kas IRLis koostatud kärpekava käsitleb kaitsekulutuste SKP protsendi muutmist?
Sellise ettepanekuga me kindlasti ei esine. Meie partnereid ei huvita, kas me paneme täna sent rohkem või vähem, vaid konkreetne sõjaline võimekus. Kas suudame kontrollida enda õhuruumi? See ei ole mingi abstraktne protsent, vaid võimekus täita selgeid ülesandeid NATO raamides.
Saate ju NATOga kokku leppida, et lähtuvalt majandusseisust ei saa lähiaastatel samas tempos riigikaitsesse panustada?
Ei noh… Muidugi saan rääkida.
Eesti ei ole ju ainus hädaline.
Loomulikult ei ole, aga see kokkulepe… Meil on kõikidel raske - Saksa majandus kukub, Ameerika majandus kulub eeldatavasti -, aga eks selle kukkumise võrra peamegi kõik koomale tõmbama. Usaldus tekib sellest, et me ei taha kellegi seljas liugu lasta. Kui meie majandus kukub kaks korda rohkem kui teistel, siis meid mõistetakse. Kui kukume sarnases tempos, aga tahame ikkagi kokku tõmmata, siis meist ei saada aru.
Kui Eesti NATOga liitus, räägiti, et nüüd saavad Eesti ettevõtjad hakata osalema Iraagi ja Afganistani ülesehitustöödes. Milliseid objekte on Eesti ettevõtted ehitamas?
Ma ei oska kommenteerida. Võib-olla meie suutlikkus kommertsalusel Iraagis või Afganistanis konkureerida on natuke küsitav, arvestades distantsi ja logistika komplitseeritust. Loodan, et meie missiooni lõppedes Iraagis tuleb vastastikune kaitseettevõtlus kõne alla. Aga jäme ots ei ole kindlasti meie käes.
Kui palju me tänavu NATO liikmemaksu tasume?
Arvestuslikult kokku 72 miljonit krooni.
Kui palju raha jääb kaitsevaldkonna 5,22 miljardilisest eelarvest tänavu Eesti majandusse?
Palgakulu on 1,5 miljardit krooni. Kui sealt kümnendiku kärpida, siis saaksime 150 miljonit krooni. Selleks aastaks on investeeringuid ette nähtud ligikaudu 880 miljonit krooni. Enamik sellest läheb Ämari lennubaasi. Lepingud on sõlmitud, Merko ehitab. Selge avaliku sektori tellimus, mis läheb eraettevõtlusesse.
Kaitseväge on vaja ka riietada, toita ja kütusega varustada. Kas vorm valmistatakse Eestis?
Kellelt logistikakeskus praegu vormiriietuse hangib, ei oska öelda. Patriootiline komponent on alati olemas, aga kaitsevägi nõuab kindlat kvaliteeti. Kui ikka mujalt on parem, kui ikka õmblused ei pea, siis ei ole midagi teha. Väga hea näide eestimaise ettevõtluse suunal on kahtlemata raadiosegajad, Irised. Eesti üksused kasutavad missioonidel ainult Eestis toodetud segajaid.
Kui palju raha tänavu kaitseministeeriumi eelarvest Eestisse jääb?
Sajad miljonid ikka, 100-200 miljonit. Kütus tuleb kaugemalt, selle mahu jätaksin nimetamata.
Kaitseväes teenib 2700 inimest. Kas kaitseväe kulusid oleksite valmis vähendama?
Kõik sõltub sellest, millistele poliitilistele kokkulepetele jõutakse.
Kas kaitseväe koosseisu oleksite valmis vähendama?
Uskuge mind, kui on üks rühm, jagu või pataljon, siis pataljon on pataljon. Ja pool pataljoni on pool pataljoni. Ma ei tea ühtki maailma sõjaväge, kus otsustakse, et teeme üksuse poole väikesemaks, aga nad tulistavad poole rohkem. Selline lähenemine, et iga sõdur sõdib kaks korda rohkem, nii ikka ei lähe.
Kust Te eelarvekärpeks suured numbrid kokku võtaksite?
Kui me praegust võimekust üritaksime 2700 mehe asemel 1000 mehega täita, siis see suure tõenäosusega ei õnnestuks. Teine asi on investeeringud…
Neid saab ju edasi lükata?
No kõike saab edasi lükata, aga küsimus on selles, et siis peab ju keegi meie eest asjad ära tegema. Meil on vaja NATO õhuruumi seire välja arendada. Oleme kokku leppinud, et eestlased teevad selle jupi.
Kas täna valitsuspartnerite ette minevas plaanis on välja toodud koosseisude ja palkade kärpimise protsendid ja numbrid?
Ei ole. Kõigepealt oleks vaja saavutada üldine poliitiline kokkulepe.
Kas mingi konkreetse protsendi käite välja?
Arvan, et 10% palgaalanemisega saame hakkama. Kui see on kaheksa, saame ka hakkama. Kui ta on 15%, siis…
Saate ka hakkama?
Kaitseväelastelt ja ministeeriumi ametnikelt tuleb palgakärpe järel tõenäoliselt palju vähem proteste kui mõne teise ministeeriumi haldusalast. Selle peale võin kihla vedada!
Kas investeeringuraha kärpimisest on ka juttu olnud?
Lisaks juba kärbitud 240 miljonile on eelarves veel umbes 110-112 miljonit "külmunud" raha poliitilises mõttes. Suur hulk pikaajalisi hankeid on lepingutega kaetud…
Tühistada on neid hankeid kallim kui edasi maksta?
No kui meil raha ei ole ja me raha üle ei kanna, siis tuleb ilmselt kohtutee jalge alla võtta ja maksta mingeid trahve. Kuskil on ju mingi ratsionaalne piir.
Kaitseressursside amet värbab kaitseväkke üha uusi inimesi. Kas koosseisu juurdekasvu ei võiks külmutada?
Meil on pikaajalised plaanid, millised sõjalised võimekused meil peavad olema. Oleme kaitseväe ülesehitamise faasis. Oleme 30aastasest teest ära käinud 12-15 aastat.
Sellist juttu räägivad kõik Teie kolleegid, et nende haldusalas on vaja ehitada ja rajada…
Kui meil haridussüsteem oli nõukogude ajal olemas, ka infrastruktuur oli olemas, siis kaitseministeeriumi haldusesse saime nõukogude ajast kaasa ainult suure kulu. Alustasime nullist. Meil ei olnud mitte midagi!
Kui oleks Teie teha, milliste valdkondade arvelt Te negatiivse lisaeelarve koostaksite?
Me ei tohiks oma sammudega ettevõtluse tingimusi kehvemaks muuta ehk investeeringuid tuleks säilitada. Kui räägime 7-8miljardilisest kärpest, siis realiseerime eurotoetused ja leiame kaasfinantseerijad. Pensionitõusu küsimuses on erakondadel ilmselt erinevad arusaamad, aga selleta me summat kokku ei saa. Toetused, puudega inimeste süsteemi korrastamine, kaitsekulud, üldine palgakärbe.
Kuidas Te ministeeriumis kulusid olete kokku hoidnud?
Eelmise aasta lõpus koondasime inimesi. Üle 10 inimese ja ligikaudu 10 tühja ametikohta. Kaitseministeeriumis töötab praegu umbes 230 inimest.
Kas näete võimalusi praegust ministeeriumi koosseisu veelgi kärpida?
(Jääb mõttesse.) Me ei peaks seda küsimust niimoodi püstitama. Eesmärk ei ole ju töökohtade arvu vähendamine. Eesmärk on ju anda võimalikult head avalikku teenust kokkulepitud mahus.
Kui suur on ministeeriumi palgakulu koos kõikvõimalike lisatasude, kompensatsioonide, tulemustasudega?
Ma ütlen teile ausalt, see on täiesti lubamatu bardakk!
Teie ju oma haldusalas saate korra majja lüüa?
Ei saa. Kantsleri palk palgaastmestiku järgi on 25 000 krooni. Kantslerite keskmine palgatase on 50 000 krooni Eestis. Ma võin näidata mingit käskkirja, kuidas seal on mingid protsendid - eriti tulemuslik, väga vapper… Ma kirjutan sellele alla ja mul on piinlik seda teha!
Kui kõrge on kaitseväe keskmine palk?
15 000-20 000 krooni vahel. Pagunite järgi.
Kui suur on ministeeriumi keskmine palk?
Ministeeriumide keskmisel tasemel ehk 20 000 krooni ringis kuus. Ma ei oleks praegu isegi valmis andma hinnangut, kas seda on palju või vähe.
Kas ministeeriumis sel aastal palku tõstetakse?
Ei tõsteta. See on ju ka poliitilisel tasandil läbi räägitud teema.
Aga haldusala palgakulu kerkib, sest kaitseväkke värvatakse üha uusi inimesi.
Jah, see oli meil valitsuse tasemel poliitiline kokkulepe. Kokkuleppe järgi ei vaata me praegu enda võimekusi ja selle kasvatamist ringi. Aga ma ei välista, et see kasv aasta lõpuks aeglustub.
Kas saame ise eelarve kärpimisega hakkama või kraabib varsti IMF ukse taga?
Ei, ei. Siia majja pankrotihaldurit ma küll ei lase!
Aga üle piiri, riiki?
Mina usaldan poliitilist tarkust. Seda on rohkem, kui välja paistab.
Hetkel kuum