Prügi sorteerimine juurdub elanikes visalt

Artikkel

- Uudised
- Ain Alvela
- 28. jaanuar 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Prügi sorteerimine juurdub elanikes visalt
Eurodirektiivid näevad ette, et prügi tuleb sorteerida enne prügilasse viimist. Kohalik omavalitsus peab aga kehtestama olmejäätmete veo korraldamiseks jäätmeveo piirkonnad. Igasse piirkonda jäätmevedaja leidmiseks tuleb korraldada avalik konkurss. Kõik jäätmetekitajad on kohustatud jäätmeveoga liituma.
Aga kas ei tee me kodus või kontoris püüdlikult jäätmeid sorteerides ära jäätmefirmade tööd, aidates neil raha teenida? Jäätmefirmad teevad ju sorteeritud prügi, mis tegelikult on juba sekundaarne tooraine - paber, plast, kile, rahaks.
Kuigi sortimine on kohustus, toimub see kaootiliselt ja juhuslikult, sest käegakatsutavat kasu jäätmetekitajale sorteerimisest ei tõuse. Pigem vastupidi.
Nõmme kortermaja elanik, kahe lapse isa Tõnis leidis, et küsimus pole niivõrd süsteemis, kui inimeste hoiakutes.
"Prügi sorteerimisega ei viitsita tegeleda. Lihtsam on visata kõik ühte prügikonteinerisse. See on inimestesse aastakümnetega juurdunud ning hoiakut muuta on keeruline. Kuigi sortimise võimalus oli aastaid tagasi olemas, hakkasin ka mina sellega tegelema alles siis, kui see muutus kohustuslikuks," arutles ta.
Liivalaia tänaval ligi kahesaja korteriga majas elav Reet peab ennast mõtteviisilt roheliseks ja arvab, et kodus sortimine on säästlik tegevus.
"Kus neid siis sorteerida ja kes peaks seda tööd tegema? Pakendite sorteerimine võib küll olla ebameeldiv, iseküsimus on kogu selle sorteerimise korraldamine," märkis ta.
Oma kodus on Reet seadnud sorteerimiseks varasema suure prügiämbri asemel sisse kolm väiksemat prüginõud, lisaks veel kott vanapaberi jaoks. Reeda hinnangul on ebaõiglane nõuda tasu näiteks vanapaberi konteineri tühjendamise eest.
"See on oluline kogus toorainet ja seda peaks kogutama tasuta. Sama on ka biolagunevate ja pakendijäätmetega. Vaevalt näiteks kompostmulda tasuta jagama hakatakse," ütles ta.
Tartu Karlova linnaosas elav OÜ PH Projekt juhatuse esimees Leino Reinsoo ei kiida samuti praegust prügimajanduse korraldust heaks.
"Sisuliselt on tegemist monopoolsete jäätmekäitlejatega, kelle käes on suured prügilad. Miks keelati ära prügi sorteerimine tehastes? Tõenäoliselt selleks, et kardeti konkurentsi nn vabaturult," nentis ta.
Reinsoo hinnangul tegi riik prügisorteerimistehaste tegevuse lõpetamisega rumala sammu. "Nüüd kulutab kõrgharidusega insener, arst ja kaevur oma aega selle töö tasuta tegemiseks," möönis ta.
Leino Reinsoo on seda meelt, et seaduse järgi peab olema õigus tagastada pakend tasuta. Samas ta tunnistas, et pole näinud kaubanduskeskuste juures vastavaid konteinerid.
Tööalaselt puutub Reinsoo kokku paljude omavalitsustega ja annab nende töökorraldusele karmi hinnangu.
"Sealsed ametnikud on mugavad ja elukauged. Püütakse kuidagi päev õhtusse saada ja kõik," iseloomustas ta. "Riik peaks jõuga vahele astuma, omavalitsusi nende haldussuutlikkuse tõhustamiseks liitma ja jätma tööle vaid parimad ametnikud."
Läinud aasta oktoobris vastu võetud ELi uus jäätmedirektiiv rõhutab seda taas kord.
Ka praktikas on hästi toimiva jäätmekäitlussüsteemiga riikide jäätmekäitluse aluseks tekkekohal liigiti kogumine. Võib öelda, et Euroopas on suhteliselt tundmatu segajäätmete järelsortimine liigitikogumise asemel (mida Tallinna jäätmete sorteerimise tehas aastatel 2003-2006 tegi).
Sellist praktikat ei rakendata seetõttu, et kui segajäätmete konteineris on näiteks ühest korterist toodud paberipakk üle valatud teise korteri asukate eilse supiga, plastikkile on koos lastemähkmetega ning kartulikoored segamini klaasikildudega, siis sellisest kooslusest on keeruline eraldada materjale, mis oleksid ringlussevõtuks vajaliku kvaliteediga.
Just liigitikogumine tekkekohas konkreetsete arusaadavate reeglite alusel koos piisava selgituse ja kontrolliga on lahendus, mis võimaldab eraldada jäätmetest taaskasutuseks sobivad materjalid. Ja teha seda odavamalt, kui mõnel teisel moel.
Sortimistehase süsteemi püütakse rakendada Narvas, kus linnale kuuluva ja olulisel määral riigi toetusel rajatud ettevõte küsib segajäätmete vastuvõtu eest 1850 kr/t. See on kõrgeim hind Eestis.
Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige
Korteriühistute liit tegi Tallinna jäätmehoolduseeskirja mitmeid parandusettepanekuid, kuid seni pole neid aktsepteeritud.
Olulisim ettepanek oli, et sorteeritud jäätmete - paberi, pakendi ning klaasi eest ei võetaks enam veotasu. Tasu tuleks maksta vaid bioloogiliste jäätmete, segaolmejäätmete ja suurte jäätmete äraveo eest. Olen nõus, et ei ole mõtet prügiveo eest n-ö peale maksta.
Leino Reinsoo, OÜ OH Projekt juhatuse esimees
Prügi kodus sorteerimine ei kasvata keskkonna teadlikkust. Mina isiklikult ei ole huvitatud kodus prügi sorteerimisest.
Kui käsitleme ühiskonda tervikuna, on ju palju keskkonnasäästlikum koguda prügi kokku ja sorteerida seda suurtes sorteerimisjaamades. Ma olen nõus rohkem maksma selle eest, et ma ei peaks prügi sorteerima ja ma arvan, et selliseid inimesi on palju. Sellel asjal on ka teine nimi - tootlikkus. Las ehitaja siiski ehitab, ajakirjanik kirjutab ja prügisorteerija tehku tehases oma tööd.
Kogu selle praeguse prügimajanduse juures on kõige absurdsem prügisorteerimise kohustus koos vajadusega jogurtitopse pesta jne.
Meie hakkasime seadusekuulekate inimestena prügi sorteerima, aga tulemus on see, et meie sorteeritud prügi lendab kõik ühte ja samasse prügiautosse ja rändab sorteerimisjaama läbimata otse prügimäele.
Hetkel kuum