Aaviksoo: piirdudes 0,8% SKPst, saadaksin kaitseväe laiali!

29. jaanuar 2009, 09:08

Kaitseminister Jaak Aaviksoo lubab, et
ministeeriumi uksest ta IMFi pankrotihaldurit sisse ei lase.

Tsiteerides suurinvestor Jüri Käod: "Kaitsekulutusi peaks oluliselt piirama. Saame võib-olla NATO käest riielda ja vitsa, aga nende jaoks on tähtsam, et osaleme missioonidel, mitte see, et ostame siia vaestemajja uue uhke kahuri! Kui riigil on ikka raha otsas, siis ei ole mõtet kahurit osta."

Kas riigil on raha otsas või võime Teie meelest läikivaid kahureid edasi osta?
No ma ei tea, et oleksime väga palju läikivaid kahureid ostnud. Esialgu on kahuritega niimoodi, et need on olnud kõik pruugitud. Seetõttu on tsiteeritud lähenemine ülepingutanud. Kui majandus kukub nii palju, nagu ütleb Euroopa Komisjon – 4,7% –, siis oleme ilmselt 4,7% vaesemad. Nii palju peaksime siis tarbimises vähemalt koomale tõmbama, ka kaitsekulutustes.

Kui Eesti 2004. aastal NATOga liitus, moodustasid meie kaitsekulutused SKPst 1,57%, 2007. aastal 1,64%, mullu 1,8% ja sel aastal 1,92%. Miks oleme NATOga kokku leppinud, et meie kaitsekulutused peavad SKPst just kaks protsenti moodustama?
See on NATO sihteesmärk. Enam-vähem vastab NATO keskmisele. Osa riike on sellest allpool, osa üleval pool. Eesmärk võiks olla kõigil ühesugune.

Kelle initsiatiivil Eesti kaheprotsendilise kaitsekulutuste taseme kokku leppis?
Minu ajalooline mälu ei ole nii hea, aga ma arvan, et see sihttase oli ammu enne meie liitumist NATOga kokku lepitud. Kui meie liitumise teema 1999. aastal üles kerkis, siis võtsime samuti niisuguse eesmärgi selle sihini liikuda.

Ikkagi NATO initsiatiiv ja soov?
Jah, seda võib nii käsitleda.

Kui ma Teilt hiljuti küsisin, miks ei võiks kaitsekulud moodustada SKPst näiteks 0,8%, siis ütlesite, et see oleks Eesti julgeolekule kuritegelik lähenemine. Miks see 0,8% kuritegelikum on kui 1% või ka 1,5%?
Kui me peaksime näiteks sel aastal piirduma 0,8%, nagu Äripäevas (26.01 – toim.) kirjas oli, arvestame olemasolevaid kohustusi, siis me peaksime vallandama kogu koosseisu alates ministrist kuni lõpetades viimase kaitseväe koristajaga.

Täpsustage palun!
Koondama! Meie püsikulud. Juba lepingulisel alusel olevad kulud katavad selle 0,8% ära. Personalikuludeks ega millekski muuks ei jääks järele. Pärast sellist otsust lakkaks Eesti kaitsevägi olemast.

Lakkaks olemast praegustes mastaapides?
2009. aastast ei jääks üldse mitte midagi järele. Kui vähendada kaitse-eelarvet 2,64 miljardit, siis see on üle poole. Sellest 5,2 miljardist on ju 403 miljonit NATO raha. Meil on lepingutega kaetud hanked, laevaostud... Need söövad kõik raha ära. Muudeks, jooksvateks kuludeks ei jäägi midagi järele.

Kaitsekulutuste piiramisest on Teil koalitsioonipartnerite ja peaministriga juttu olnud?
Muidugi on olnud. Kõik võimalused tuleb läbi vaadata. Juba eelmisel aastal võttis riigikogu kaitsekuludest 240 miljonit krooni ära.

Millistest kaitse-eelarve kärbetest on praegu juttu olnud?
Ei tahaks praegu konkreetsetest numbritest rääkida. On kokkulepe, et enne valitsuse istungit (täna – toim.) konkreetsetest plaanidest ei räägi. Kui on jutuks olnud, et avalikus sektoris peaks palku kärpima, siis tuleks seda teha kõigil, mitte üksikult mõnes valdkonnas. Kui nii, siis ma ei näe probleemi, kui näiteks see kümme või mingi muu protsent, puudutaks ka kaitseministeeriumi valitsemisala.

Kas IRLis koostatud kärpekava käsitleb ka kaitsekulutuste SKP protsendi muutmist?
Sellise ettepanekuga me kindlasti ei esine. Seda on võimalik arutada, aga usun, et praegusel hetkel on olulisemad kaks asja selgeks rääkida. Meie partnereid ei huvita, kas me paneme täna sent rohkem või vähem, vaid konkreetne sõjaline võimekus. Kas peame kohustustest ja lubadustest kinni? Ma ei tahaks minna detailidesse, aga kas me suudame kontrollida enda õhuruumi? See ei ole mingi abstraktne protsent, vaid võimekus täita selgeid ülesandeid NATO raamides.

Te saate ju NATOga kokku leppida, et lähtuvalt Eesti suhteliselt kehvast majandusseisust, ei saa sel, järgmisel ja võib-olla ka ülejärgmisel aastal samas tempos riigikaitsesse panustada? Saate ju selle läbi rääkida?
Ei noh... Muidugi saan rääkida.

Eesti ei ole ju ainus hädaline.
Loomulikult ei ole, aga see kokkulepe... Meil on kõikidel raske – Saksa majandus kukub, Ameerika majandus kulub eeldatavasti –, aga eks selle kukkumise võrra peamegi kõik koomale tõmbama. Usaldus tekib sellest, et me ei taha kellegi seljas liugu lasta. Et meil on justnagu raskem kui teistel. Kui meie majandus kukub kaks korda rohkem kui teistel, siis meid mõistetakse. Kui kukume sarnases tempos, aga tahame ikkagi kokku tõmmata, siis meist ei saada aru.

Rootsi kaitseväe koosseisu kärbitakse kolmandiku võrra.
Eesti hakkas oma kaitseväge üles ehitama 15 aastat tagasi. Oleme kokku leppinud, et peame veel kaua-kaua enda kaitseväe koosseisu kasvatama. Rootsiga võrreldes oleme hoopis teises faasis. Meie eesmärk on kaitseväge kasvatada kümne aastaga 4000 inimeseni.

Kui Eesti NATOga liitus, räägiti korduvalt, et nüüd saavad Eesti ettevõtjad hakata osalema Iraagi ja Afganistani ülesehitustöödes. Milliseid objekte ja kus Eesti ettevõtted on sõjapiirkondades ehitamas ja rajamas?
Ma ei saa kommenteerida. Ja võib-olla meie suutlikkus kommertsalusel Iraagis või Afganistanis konkureerida on natuke küsitav arvestades distantsi ja logistika komplitseeritust. Loodan, et meie missiooni lõppedes Iraagis tuleb vastastikkune kaitseettevõtlus täiesti kõne alla. Aga jäme ots ei ole kindlasti meie käes.

Kui palju me tänavu NATO liikmemaksu tasume?
On erinevaid NATOga seonduvaid tasusid, kuid kokku arvestuslikult 72 miljonit krooni.

Kui palju raha jääb kaitsevaldkonna 5,22 miljardilisest eelarvest tänavu Eesti majandusse?
Palgakulu on 1,5 miljardit krooni. Kui sealt kümnendiku kärpida, siis saaksime 150 miljonit krooni. Teise olulise valdkonnana nimetaksin investeeringuid, selleks aastaks on ette nähtud ligikaudu 880 miljonit krooni. Enamus sellest läheb Ämari lennubaasi. Lepingud on sõlmitud, Merko seal ehitab. Selge avaliku sektori tellimus, mis läheb eraettevõtlusesse. Ütleme nii, et selle aasta kaitseministeeriumi kasvu taga ongi Ämari.

Kas lisaks Ämarile ehitate veel midagi?
Meresadama renoveerimine on kohtuvaidluse tõttu pooleli. Teised on väikesemad objektid.

Kaitseväge on vaja ka riietada, toita ja kütusega varustada. Kas vorm valmistatakse kaitseväelastele Eestis?
Siin on erinevaid lahendusi olnud erinevatel aegadel. Kellelt logistikakeskus praegu vormiriietuse hangib, ei oska öelda. Patriootiline komponent on alati olemas, aga kaitsevägi, eriti missioonipiirkondades, nõuab teatud kvaliteeti. Kui ikka mujalt on parem, kui ikka õmblused ei pea, siis ei ole midagi teha. Selles küsimuses on meil lisaks kodumaise ettevõtluse toetamisele väga tugev argument see, mida eelistab kaitseväelane. Väga hea näide eestimaise ettevõtluse suunal on kahtlemata raadiosegajad, Irised. Eesti üksused kasutavad missioonidel ainult Eestis toodetud segajaid.

Kui palju raha sel aastal kaitseministeeriumi eelarvest Eestisse jääb?
Sajad miljonid ikka. Kõik kulumaterjalid siis. Kütus tuleb kaugemalt, selle mahu jätaksin siinkohal nimetamata. Võib-olla käiks see ka mingi paragrahvi alla, kui aastase kütusekulu eraldi välja tooksin.

Kaitseväes teenib tänase seisuga 2700 inimest. Kas kaitseväe kulusid oleksite valmis vähendama?
Kõik sõltub sellest, millistele poliitilistele kokkulepetele jõutakse. Ma usun, et 7-8miljardiliselt kärpest ei pääse me kuhugi. See on vaja kokku hoida! Kaitseministeerium annab sellesse enda panuse.

Kaitseväe koosseisu oleksite valmis vähendama?
Kaitseväel on sutsuke teine lugu. Uskuge mind, kui on üks rühm, jagu või pataljon, siis pataljon on pataljon. Ja pool pataljoni on pool pataljoni. Ma ei tea ühtki maailma sõjaväge, kus otsustakse, et teema üksuse poole väikesemaks, aga nad tulistavad poole rohkem.

Rühmi ja jagusid saab ühendada?
Ei noh... Ütleme, et nii see päris ei käi. Kui meil on üksus, mille missioonile saadame, siis me ei saa öelda, et Eestil täna raha ei ole ja tuleb ainult pool üksust. Sellist lähenemist, et iga sõdur sõdib kaks korda rohkem, nii ikka ei lähe.

Kust Te eelarvekärpeks suured numbrid kokku võtate?
Ise näete, kus need suured numbrid on! Kui me praegust võimekust üritaksime 2700 mehe asemel 1000 mehega täita, siis see suure tõenäosusega ei õnnestuks. Teine asi on investeeringud.

Neid saab ju edasi lükata?
No kõike saab edasi lükata, aga küsimus on selles, et siis peab ju keegi meie eest asjad ära tegema. Meil on vaja NATO õhuruumi seire välja arendada. Oleme kokku leppinud, et eestlased teevad selle jupi. Kui selle tegemata jätame, siis peab keegi teine seda tegema. See ei ole niimoodi mõeldav. Peame andma ka enda panuse ühisesse kaitsevõimesse.

Oletatavasti ka teiste liikmesriikide panus kaitsevõimesse väheneb?
Ma arvan, et ta jah, võib mingil määral väheneda. Ei usu, et 2009. aasta oleks üle maailma suurte kaitsekulutuste kasvatamise aasta.

Järelikult saame ka ikkagi läbi rääkida?
No loomulikult see läbirääkimine juba käib. 240 miljonit oleme juba koomale tõmmanud ja tõenäoliselt tõmbame veel. Ega see suurusjärk väga palju nüüdki erinev ei saa olla.

Kas valitsuspartnerite ette minevas plaanis on selgelt välja toodud koosseisude ja palkade kärpimise protsendid ja numbrid?
Ei ole hetkel. Kõigepealt oleks vaja saavutada üldine poliitiline kokkulepe. Oleme (mõtleb IRLi – toim.) seisukohal, et solidaarsuse põhimõttel tuleb kokkuhoid saavutada ja kaitseministeeriumi valitsemisala on valmis tulevase kokkuleppe järgi käituma, kui mingi konkreetne protsent paika pannakse.

Mingi konkreetse protsendi käite välja?
Arvan, et me 10% palgaalanemisega saame hakkama. Kui see on kaheksa, saame ka hakkama. Kui ta on 15%, siis...

Saate ka hakkama?
No minge küsige. Kaitseministeeriumi haldusalas on tööl inimesed, kelle... ütleme siis riigi mõistmine – kui te aru saate, mis see tähendab –, siis... Kaitseväelaste ja kaitseministeeriumi ametnike poolt tuleb palgakärpe järel tõenäoliselt palju vähem proteste kui mõne teise ministeeriumi haldusalast. Selle peale võin isegi kihla vedada!

Investeeringuteks mõeldud raha kärpimisest on ka juttu olnud?
Lisaks juba kärbitud 240 miljonile, on eelarves veel umbes 110-112 miljonit "külmunud" raha poliitilises mõttes. Suur hulk pikaajalisi hankeid on lepingutega kaetud.

Tühistada on neid hankeid kallim, kui edasi maksta?
No kui meil raha ei ole ja me raha üle ei kanna, siis tuleb ilmselt kohtutee jalge alla võtta ja maksta mingeid trahve. Kuskil on ju mingi ratsionaalne piir. Raha on vähe. Kokkuhoid iga hinna eest ei ole vastutustundlik. Hind peab olema vastuvõetav ja mõistlik.

Kaitseressursside amet värbab kaitseväkke üha uusi inimesi. Kas koosseisu juurdekasvu ei võiks külmutada?
Meil on pikaajalised plaanid, millised sõjalised võimekused meil peavad olema. Oleme kaitseväe ülesehitamise faasis. Oleme 30aastasest teest ära käinud 12-15 aastat.

Sellist juttu räägivad kõik Teie kolleegid, et nende haldusalas on vaja ehitada ja rajada…
Kui meil haridussüsteem oli nõukogude ajal olemas, ka infrastruktuur oli olemas, siis kaitseministeeriumi haldusesse saime nõukogude ajast kaasa ainult suure kulu. Alustasime nullist. Või siseministeerium – oli see miilits, mis ta oli, aga mingid oskused ja struktuur oli olemas. Aga meil ei olnud mitte midagi!

Kui oleks Teie teha, milliste valdkondade arvelt Te negatiivse lisaeelarve koostaksite?
Me ei tohiks oma sammudega ettevõtluse tingimusi kehvemaks muuta ehk investeeringuid tuleks säilitada. Kui räägime 7-8 miljardist, siis realiseerime eurotoetused ja leiame kaasfinantseerijad. Pensionitõusu küsimuses on erakondadel ilmselt erinevad arusaamad, aga selleta me seda summat tõenäoliselt kokku ei saa. Toetused, puudega inimeste süsteemi korrastamine, kaitsekulud, üldine palgakärbe, top-up'id...

Kuidas Te kaitseministeeriumis kulusid olete kokku hoidnud?
Eelmise aasta lõpus koondamise inimesi. Üle kümne inimese ja ligikaudu kümme tühja ametikohta. Kaitseministeeriumis töötab praegu umbes 230 inimest.

Kas näete võimalusi praegust ministeeriumi koosseisu veelgi kärpida?
(Jääb mõttesse) Me ei peaks seda küsimust niimoodi püstitama. Eesmärk ei ole ju töökohtade arvu vähendamine. Eesmärk on ju anda võimalikult head avalikku teenust kokkulepitud mahus. Personali kasv on olnud ainult kaitseväes, mitte ministeeriumis.

Kui suur on ministeeriumi palgakulu koos kõikvõimalike lisatasude, kompensatsioonide, tulemustasudega?
Ma ütlen teile ausalt, see on täiesti lubamatu bardakk!

Teie ju oma haldusalas saate korra majja lüüa?
Ei saa. Kantsleri palk palgaastmestiku järgi on 25 000 krooni. Kantslerite keskmine palgatase on 50 000 krooni Eestis. Ma võin näidata mingit käskkirja, kuidas seal on mingid protsendid – eriti tulemuslik, väga vapper... Ma kirjutan sellele alla ja mul on piinlik seda teha!

Miks Te sinna alla kirjutate?
Aga mis te minu asemel teeksite!?

Aga mis see tähendab – eriti vapper, eriti tulemuslik?
Kantslerite palgad kõiguvad 55 000-65 000 krooni vahel. Ma võin üles näidata erilist printsipiaalust ja öelda: "Riho Terras, siin on printsipiaalne minister! Siin on 25 000 ja mitte sentigi rohkem!". "Väga hea! Aitäh!", ütleb Terras: "Võib-olla leiate siia ka 25 000kroonise mehe!". Poliitiline tahe on olemas, no teeme selle asja ära.

Siis Terras jääbki 25 000krooniseks kantsleriks?
Kantsleri palga alandamine 10-15% ei ole probleem.

Kas Teie ministeeriumi ametnikel ongi nii, et pool on põhipalk ja teine pool tuleb lisatasudest?
Põhipalka on diferentseeritud n-protsendi võrra ja siis saadakse lõplik palk. Lisaks tasu kraadi eest, riigisaladuse lisatasu kadus ära meil. Tegelikus elus lepitakse ju palk kokku ja praktikas kirjutatakse laiali nagu paragrahvid nõuavad. Praegune süsteem on lihtsalt amoraalne ja tuleb viivitamatult lõpetada!

Terras läheks minema, kui ta ainult 25 000 miinus maksud teeniks? Kaitseväkke tagasi?
Jah, ma arvan küll.

Kaitseväes teeniks paremini?
Tema auastmes mees kindlasti.

Kui kõrge on kaitseväe keskmine palk?
Kuskil 15 000–20 000 krooni vahel. Pagunite järgi.

Kui suur on ministeeriumi keskmine palk?
Peast ei hakkaks hea meelega ütlema. Ministeeriumide keskmisel tasemel ehk 20 000 krooni ringis kuus. Kõik sõltub... Ma ei oleks praegu isegi valmis andma hinnangut, kas seda on palju või vähe.

Kas ministeeriumis sel aastal palku tõstetakse?
Ei kasva. See on ju ka poliitilisel tasandil läbi räägitud teema.

Aga haldusala palgakulu kerkib, sest kaitseväkke värvatakse üha uusi inimesi.
Jah, see oli meil valitsuse tasemel poliitiline kokkulepe. Kokkuleppe järgi ei vaata me praegu enda võimekusi ja selle kasvatamist ringi. Aga ma ei välista, et see kasv aasta lõpuks aeglustub.

Ministeeriumi haldusala autoparki ja selle kaudu kütusekulu olete valmis vähendama?
Suure transpordikulu taga on sõjaväemasinate õppustel liigutamine. Ja eks meie masinapark on suures osas suure venna vana. Sakslased ja taanlased on end koomale tõmmanud. Eks need autod on siis tehtud, kui benss oli odav, ja meie maksame nüüd seda suurt bensuarvet kinni.

Mitu autot ministeeriumi hingekirjas on?
3-4 autot. Minu, kantsleri auto, lisaks eraldi julgeolekuosakonna 1-2 autot. Meil on ka kütusekompensatsioon, iga töötaja kohta erinev.

Autode kütuselimiit on piiramatu?
(Vaikib) Ma ei oska nagu peast öelda. Minu meelest kantsleri autol läbisõidulimiiti peal ei ole. Minu meelest kõige parem kontroll on naabrivalvevorm. Kollektiiv on parim järelevaataja! Siis küsitakse, miks sa nii palju sõitsid ja miks sa äriklassis lendasid.

Teie ministeeriumis lennatakse ainult äriklassis?
Ei ole nii. Ministri ja kantsleri aeg on kallim, ainult neil on õigus äriklassi kasutada.

Viimane küsimus, härra minister. Kas saame ise eelarve kärpimisega hakkama või kriibib varsti IMF ukse taga?
Ei, ei. Siia majja pankrotihaldurit ma küll ei lase!

Aga üle piiri, Eesti riiki?
Mina usaldan poliitilist tarkust. Seda on rohkem, kui välja paistab.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    20. April 2009, 14:40
    Otsi:

    Ava täpsem otsing