Norby Telecomil avanes võimalus elustavaks süstiks

29. jaanuar 2009, 06:56

Norby Telecomi suuromanik Guido Sammelselg
loodab makseraskustesse kukkunud telekomifirma saneerimisprotsessi käigus august
välja aidata. Käiku on läinud ka firmaomaniku isiklik vara.

Kõigest vähem kui kuu aega tagasi kehtima hakanud saneerimisseaduse järel on mitukümmend ettevõtjat otsustanud pankrotiprotsessi asemel firmat saneerimismenetluse käigus elustama hakata.

Harju maakohtusse on saneerimismenetluse sisse andnud juba kolmteist firmat. Tuntumatest tegijatest võib esile tuua kinnisvaraarendusfirma Q Vara, telekomifirma Norby Telecom ja Laulasmaa puhkekeskuse haldusfirma Fablio.

Ehkki saneerimisprotsessi eesmärk on ettevõtte tervendamine ning võlausaldajatele raha tagasiteenimine, ei tea enne saneerimisprotsessi lõppu mitte keegi, mis tegelikult saab. Ühe anonüümsust palunud ettevõtja sõnul võib saneerimismenetluse taha peitu pugemine aidata ettevõtjatel hoopis võlausaldajate eest hoiduda ja samuti jäävad ettevõtjale edasiseks tegutsemiseks liiga vabad käed.

Vandeadvokaat Terje Eipre sõnul on saneerimisprotsessi kasu väga raske välja tuua, kuna Eestis pole veel ühtegi saneerimismenetlust lõpule viidud.

"Kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui ettevõte jätkusuutlik majandamine pole võimalik ning seega pole välistatud, et saneerimismenetlus lõpeb siiski pankrotiga," lisas Eipre.

Saneerimine päästab võlausaldajate survest

Ühe esimese Eesti ettevõttena saneerimisseadusega tulenevat võimalust ära kasutanud Q Vara nõukogu liige Ivo Lillepea suunas ettevõtte elustamist puudutavad küsimused edasi saneerimisnõustajale.

Kinnisvaraarendusfirma nõustaja Ene Ahas vastas Q Vara puudutavatele küsimustele üldistusega. "Saneerimise korral näeb ettevõte potentsiaali edasi tegutseda, kuid vajab samas võlausaldajate eest kaitset."

Ahas loodab, et ettevõtjad ei kasuta saneerimist, et vara firmast välja kantida. "See pole välistatud, kuid ma loodan, et seda sihilikult kasutama ei hakata." Ahase sõnul aitab saneerimine ettevõttel edasi tegutseda, kuid väiksemate mahtude juures ja seetõttu pole võimalik ka kõiki kohustusi võlausaldaja ees ka täita.

"Ma usun, et nad annavad nii palju, kui oskavad. Kindlasti ei lõpe see asi sellega, et kogu raha kaduma läheb," ütles fondijuht Peeter Piho, kelle Hansa Private Equity fond on investeerinud kümneid miljoneid kroone nädal tagasi saneerimismenetlust alustanud Norby Telekomi võlakirjadesse. Lisaks on telekomifirma võlgu umbes sada miljonit krooni ka fondivalitseja tööandjale Swedbankile.

Norby jäi hätta väärtpaberite tagasiostuga

Guido Sammelselja suuromanduses olev telekomifirma müüs investoritele 2007. aasta lõpus 56 miljoni krooni eest võlakirju. Eelmise aasta novembri keskpaigas, kui kukkus emissiooni tähtaeg, ei suutnud aga firma väärtpabereid investoritelt tagasi osta.

Kuigi raha pole kätte saadud, kiidab Piho Norby Telecomi koostööd. "Nende kiituseks võib öelda, et ega nad ise eest ära ei jookse. Nad konsulteerivad ja informeerivad ja on ise täis tahtmist välja tulla."

Fondivalitseja tõi plussina välja ka selle, et lisaks ettevõtte tagatistele on Norby Telecomi võlakirjad tagatud omanike isiklike tagatistega. " See teeb olukorra natuke paremaks," ütles Piho ning lisas, et tagatiste müük praegu käib.

Sammelselg tunnistas, et osa talle kuuluva Beta Systemsi võetud laene, mis on Norby tegevuse arendamiseks edasi laenatud, on tema käendatud. Lisaks ei eitanud ärimees, et vähendab oma kunstikogu ja edukate müükide korral aitab vajadusel ka Norby Telecomi.
Sammelselg soovitab hoida optimistlikku joont

Küll aga lükkas Sammelselg kategooriliselt ümber meediast läbi jooksnud infokillu, nagu oleks ta möödunud kuul Vaala kunstigalerii jõuluoksjonil oma maale müümas käinud. Oksjonil rekordilise hinnaga maha müüdud 2,7 miljoni kroonist Johan Köleri maali on seni seostatud just Sammelseljaga.

Ärimees loodab, et Norby Telecom suudab välja rabelda ning soovitab olla mõistlikult optimistlik. "Pankrot saab juhtuda koos majanduse täieliku kokkukukkumisega. Kindel pankrot on siis, kui on majanduse täielik kollaps ja selle tõenäosust tuleb küsida juba Toompealt."


Advokaat: saneerimine on pankrotist parem

Eipre Partnerite vandeadvokaat Terje Eipre tõdeb, et saneerimisprotsessi käivitamine ei tähenda alati ettevõtte päästmist ning firma võib ikkagi lõpetada pankrotiga.

Mis on esimesed näitajad ühel ettevõttel, millal tavaliselt saneerimisega alustatakse? Millisel juhul on juba ilmne, et saneerimine on ainus väljapääs?

Esimesteks märkideks on käibevahendite puudus, mis ei võimalda olulise viivituseta tasuda jooksvaid kohustusi, nagu igakuised laenu- ja liisingumaksed, töötasud ja sellega seotud maksukohustused. Oluliseks viivituseks kohustuste täitmisel võib lugeda 30-45päevast viivitust.

Kas saneerimise korral on olemas ka eraldi saneerimishaldur (nagu pankrotihaldur)?

Saneerimisseaduse kohaselt määrab kohus äriühingule saneerimisnõustaja.

Nõustaja ülesanne on teavitada võlausaldajat ja kohut ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja abistada ettevõtjat ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust.

Kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu või kui muu saneerimismenetluse algatamise eeldus on ära langenud ning ilmselt ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist võimalik. Seega ei ole välistatud, et saneerimismenetlus lõpeb siiski pankrotiga.

Kui palju võlausaldajad saneerimise puhul tavaliselt raha tagasi saavad?

Kuna praegu veel Eestis ühtegi saneerimismenetlust algusest lõpuni läbi viidud ei ole ja praktikale tugineda ei saa, on sellele küsimusele raske vastata. Eelduslikult peaks saneerimismenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamine toimuma nõuete ümberkujundamise tulemusena oluliselt suuremas ulatuses või isegi täies ulatuses, erinevalt pankrotimenetlusest, kus jaotised jäävad tavaliselt alla 5% võlausaldajate tunnustatud nõuete summast.

Kui palju on praegu näha, et ettevõtetel on saneerimisest kasu olnud?

Praegu ei ole minu teada ühtegi saneerimismenetlust veel lõpule viidud, mistõttu on sellele küsimusele raske vastata.

Palju sõltub kindlasti saneerimisnõustaja oskustest ja pädevusest.

Saneeritavate firmade nimekiri kasvab

* saneerimisprotsessiga alustanud ettevõtted OÜ Artig KV
* AS Q Vara
* Kuldkuu Investeeringute AS
* AS Fablio
* AS SMR Teed
* OÜ Fixor Invest
* Laanekivi Kodu OÜ
* AB Trans OÜ
* Norby Telecom AS
* OÜ Balti Tehnika
* Loksa Ravikeskus OÜ
* Laanekivi Kodu OÜ

Allikas: Harju Maakohus

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. February 2009, 11:11
Otsi:

Ava täpsem otsing