Riigihangete korruptsioonirisk suurim ITs ja ehituses

29. jaanuar 2009, 11:26

Riigihangetes on kõige suurema
korruptsiooniriskiga valdkonnad infotehnoloogia ja ehitus, riigihangete keskuse
juht Tom Annikve eile ühingu Korruptsioonivaba Eesti ümarlaual.

"Omavalitsustes on riigihangete korraldamisel väga erinev tase," märkis Annikve. "Suurtel omavalitsustel on reeglina hea kompetents, aga väiksemates jääb teadmistest puudu. Esikohal riigihangete kompetentsel läbiviimisel on Tallinn. Üldse on nii, et mida suurem linn, seda suurem kompetents," kinnitas ta.

Väikesed omavalitsused, mis korraldavad riigihankeid harva, ei jõua alati kaasas käia uuenevate nõudmistega, lisas Annikve.

"Õiguskaitseasutused ei algata korruptsiooni küsimuses uurimisi kergekäeliselt, vaid ees on kõrge tõendamislävi," ütles juhtiv riigiprokurör Lavly Lepp. "Otsus menetluse alguse kohta tehakse mitme inimese poolt läbikaalutuna ja menetluse avalikustamise etapp on lükatud võimalikult kaugele, et kaitsta inimeste süütuse presumptsiooni ja vältida märgistamist," rääkis ta.

Riigihangete võimaliku korruptiivsuse hindamist käsitledes rõhutas juhtivprokurör Lepp, et rolli ei mängi, kas vallajuht tunneb hästi võitjafirma omanikku või ei. "Korruptiivsusest saame rääkida siis, kui riigihanke korraldaja saab teatud ettevõtte võitjaks kuulutamisest kuritegelikku omakasu," ütles ta.

Pärnu linnapea Mart Viisitamm kirjeldas eilsel ümarlaual, kuidas uurimisorganite tegevus on linnavalitsuse tööd häirinud. Näiteks tõi ta 2006. aasta, mil tunti huvi linnaarhitekti tegevuse vastu, kuid kriminaalmenetluses ei leidnud arhitekti väidetav kasu tõendamist.

Viisitamme sõnul on praegu käimasolev uurimine linnapea ja aselinnapea asjus saanud ajakirjanduse ja ka prokuratuuri vähese selgitustöö tõttu ebaõigelt külge sildid "korruptsioon" ja "pistis". Tegelikult ei ole prokuratuur esitanud süüdistust korruptiivsetes tegudes, vaid riigihangete nõuete rikkumise osas, selgitas ta.

Viisitamm ütles, et suuremaks puhutud süüdistused avalikkuses on tekitanud linnavalitsuses "ebaselgust, teadmatust ja arusaamatust".

Euroliidu abirahad suurendavad Eestis korruptsiooniriski, ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Asso Prii. "Kuna Euroopa Liidu struktuuritoetused Eestile suurenevad kahekordselt, võrreldes varasemate aastatega, toob see kaasa tunduvalt rohkem riigihankeid ka kohalikes omavalitsustes," lisas ta. "Seega suureneb oht, et suur raha tekitab omavalitsustes hangete korraldamisel libastumisi ja korruptsiooniriski," märkis Prii.

Riskide vähendamiseks on omavalitsustel Prii sõnul vaja paremaid oskusi hangete korraldamisel ning tahet seista vastu korruptsiooni kiusatustele.

Eilsel kohtumisel käsitleti riigihangete korraldamist kohalikes omavalitsustes ning arutleti korruptsioonijuhtumite menetluskäigu üle.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. January 2009, 11:26
Otsi:

Ava täpsem otsing