Sammelselg: Norby pole tühjalt seisev maja

29. jaanuar 2009, 10:59

Norby Telecomi suuromaniku Guido
Sammelselja sõnul pole saneerimisprotsessiga alustanud ettevõte vaid tühjalt
seisev maja, vaid korraliku rahavooga ettevõtmine, mis vajab ajutiselt
võlausaldajate eest kilpi ning uut süsti taas lendu tõusmiseks.

Järgneb intervjuu Guido Sammelseljaga.

Norby Telecom esitas kohtule taotluse saneerimismenetluse alustamiseks, mis põhjustel?

Ajad on muutunud ja ettevõttel on hetkel raske oma olemasolevaid laene, kohustusi refinantseerida. Ettevõte tegi suure pingutuse koos nõustajatega ja veel oktoobris oli viis-kuus kandidaati, kes oleksid tulnud minu partneriteks, uuteks finantsinvestoriteks. Kuid globaalse finantskriisi süvenedes maailmas kukkusid nad kõik ära.

Kõik on maailmas tuntud ja arvestatavad nimed, aga ära nad kadusid ikkagi, koos saatelausega: "Teie pole milleski süüdi, hirmsasti tahaks teie juurde kuskil aastal 2009 tagasi tulla, kuid praegu on ajad sellised ja ühtegi otsust me ei tee!".

Kuna osade pankade poolt antud laenude tähtajad suruvad peale, siis kasutasime võimalust taotleda saneerimiskaitset, selleks et saneerida ettevõtet, viia kulud maha. ASi Norby Telecom saneerimise analüüs näitab, et kulud saab viia maha sisemise efektiivsuse tõstmise, mõningase tööjõu kaotuse, finantskohutuste ajatamise ning kahjumlikest äriliinidest loobumise hinnaga, aga kolme kuuga saaks rahavood positiivseks.

Ka äritegevust Lätis saab parandada ja mõned väikesed äriliinid saab ettevõtte küljest maha müüa, et rahavoogusid parandada.

Mis oli kõige määravam saneerimismenetluse alustamiseks?

Nii võlakirjade kui ka osade laenutähtaegade saabumine. Selles kardinaalselt muutunud maailmas pole Norbyl võimalik tähtajaliselt neid teenindada. Ja kuna see kõik on toimunud nii lühikese ajaga, novembrist tänaseni, siis sisuliselt me küsime nüüd kohtult aega ettevõtte ümbertegemiseks kasumlikuks ettevõtteks.

Mida plaanite maha müüa?

Tehinguid ma veel ei kommenteeri, sest need on kavatsuste protokolli tasemel ja ilma teise poole nõusolekuta pole ilus kommenteerida.

Kes olid need investorid, kes alt ära hüppasid?

Mis ma neid vanast ajast tagasi nimetan, oli selline suur telekomiinvestor nagu Intel Capital, Korea Telekom ja veel teised.

Eelmise aasta lõpus toimus võlakirjaemissioon, taotleti selle pikendamist, mis seis sellega praegu on?

Selle pikendamise üle meil läbirääkimised käivad veel endiselt. Pankadega, põhiliselt Hansapangaga, on meil väga konstruktiivne läbisaamine. Nad on seni olnud paindlikud ja mõistavad, et raha on praegu maailmast raske leida. Ja nii me käsikäes proovime sellest asjast välja tulla.

Teiselt poolt pole siin tegemist mingi tühjalt seisva majaga, tegemist on ettevõttega, millel on taga tuhandeid kliente, kes tekitavad igakuiselt juurde rahavoogu. Ettevõtte aastane käive tänaste numbritega on saja miljoni krooni ringis. See on täiesti tubli ettevõte. Seda tuleb lihtsalt muutuvates tingimustes saneerida kasumlikumaks. Ambitsioonikaid arenguplaane tuleb vähendada ja pöörata tähelepanu olemasolevate üksuste kasumile.

Kui palju plaanite inimesi koondada?

See on küsimus juhatusele. Vastus on, et koondamisest kahjuks ei pääse, kuid see küsimus on juhatusele, sest kui ma edasi räägin, siis võin sellega sekkuda ettevõtte sisemisse kommunikatsiooni. Töötajatega läbirääkimisi peab juhatus. Kuid tööjõukulu on loomulikult üks kõige suurem paljudel ettevõtetel, nii ka meil, töötajate arvu peab loomulikult vähendama.

Pärast seda kui kohus saneerimismenetluse ametlikult algatab, teeb Norby ka vastava pressiteate, kus oma kavasid täpsemalt selgitame, sest ettevõte igati teadvustab oma vastutust klientide, töötajate ning koostööpartnerite ees.

Mis saab siis, kui ettevõtte saneerimine läheb luhta?

Nüüd te ruttate ajas ette. Saneerimisseadus on Eestis täiesti uus asi ja ega mina pole hiromant, et ma tean ette, kuidas praktika selles vallas täpselt kujuneb. Loogiliselt võttes peaks siis kohus uuesti otsustama, kas saneerimist jätkata, seda pikendada või mitte. Kindlasti on võlausaldajatel oma oluline sõna öelda. Kuid sellise protsessi lõppu pole meie riigis veel mitte keegi näinud. Et ärge seda palun minu käest ka küsige (naerab), on põhjust olla mõistlikult optimistlik.

Kas võlausaldajad survestavad või on mõistlikud?

Võlausaldajad on aru saanud, et me töötame korralikult ja teeme oma parima ning rasked ajad on kõigil. Päris halb on nendel ettevõtetel, kes istuvad käed süles ja ei tee midagi. Meie püüame tegutseda – rääkida pankadega, kasutada seadusandluse võimalusi ja edasi elada. Sest Norby kui ettevõtte kontseptsioon ja äriplaan on atraktiivne ja jätkusuutlik, lihtsalt maailm meie ümber on muutunud. See kohanemine võtab natuke aega.

Kindlasti pole kerge olla saneeritava ettevõtte suuromanik. Kas olete kaalunud Norby müüki?

(Pikk paus) Müüa võib igasuguseid asju igasugusel ajal, aga selleks peab olema ostja. Kuid tänases maailmas on ostjaid hästi vähe. Osade äriüksuste müük tuleb kindlasti kõne alla ja ülejäänud osas on tähelepanu pööratud praegu ettevõtte kasumlikkuse tõstmisele ja jätkusuutlikkuse tagamisele.

Aga kui teil oleks ostja, kas te siis müüksite?

Tänane maailm on liiga ärev, et selliselt spekuleerida!

Kas saneerimist vajavaid ettevõtteid võib praeguses järjest halvenevas majanduskliimas märkimisväärselt juurde tulla?

Ma arvan küll, jah. See seadus on väga vajalik ettevõtetele, kes on pikaajaliselt väljakujunenud rahavooga ja kindla kliendibaasiga, kuid laenuturgude kokkukuivamise järel sattunud ajutistesse raskustesse. Ehk et kuigi firma rahavoog jätkub, siis uued finantseerimistingimused on oluliselt halvemad kui ütleme aasta tagasi ja pangad ei anna uusi laene välja, ei taha ka vanu pikendada. Intressid on ka kõrgemad. Ettevõtetel tuleb selliste tingimustega kohaneda.

See saneerimisvõimalus kaitseb ka töötajaid, sest tööandja jääb ju ikkagi alles ja proovib anda endast parima. Võib-olla ta peab loobuma 10-30% töötajatest, aga vastavalt jällegi 70% jääb töö alles.

Tänu saneerimisele on ka võlausaldajatel lootus oma raha tagasi saada, sest pankrotimenetluse puhul see paraku enamasti nii ei lõppe.

Jah, sest see on ka hoopis teine protsess. Ükski võlausaldaja pole õnnelik selle üle, et tema laenude tagasisaamised venivad. Kuid teisest küljest jällegi pangad, kes on hästi analüüsitud ja hästi organiseeritud asutused, saavad hästi aru sellest, et pankrotimenetluse korral on täenäosus midagi tagasi saada väike. Saneerimise korral aga saab tagasi võib-olla aasta-kahe jooksul kogu summa tagasi. Ja kui ettevõtte saneerimisplaan seda näitab, et tagastamised on hiljem reaalsed, siis nad eelistavad seda aeglasemat, kuid suurema summa tagasisaamise varianti.

Kui suur on Norbyl pankrotioht?

Teades saneerimiskava ettepanekut, siis on selle tõenäosus väike. See saab juhtuda koos majanduse täieliku kokkukukkumisega. Selleks peab minema kriitiline osa meie tuhandetest klientidest pankrotti. Täna on meil pankrotis olevaid kliente vaid kaks, kuid ma usun, et ka need ostetakse kiiresti üles ja pannakse uuesti edukalt tööle.

Kindel pankrot on siis, kui on majanduse täielik kollaps ja selle tõenäosust tuleb küsida juba Toompealt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. June 2009, 15:42
Otsi:

Ava täpsem otsing