Saneerimisnõustaja saab juhtimiseksperdiga samaväärset tasu

29. jaanuar 2009, 16:28

23. jaanuaril kehtima hakanud korra järgi
saavad saneerimisnõustajad ettevõtete elluputitamise eest küsida 200 tuhat
krooni ja rohkem. Nõustaja teenistus sõltub kuluvast ajast,
elustamisvõtetest ning kvalifikatsioonist.

Seejuures reguleerib saneerimisnõustaja sissetuleku alam- ja ülempiiri protsent nõuete kogusummast. Kehtivad järgmised protsendid.

Nõuete kogusumma

tasu alam- ja ülemmäär

kuni 100 000 kr

15–40% ehk 15 000-40 000 kr

100 001–200 000 kr

15–18% ehk 15 000-36 000 kr

200 001–500 000 kr

11–12,5% ehk 22 000-62 500 kr

500 001–1 000 000 kr

10–11% ehk 50 000-110 000 kr

1 000 001–2 000 000 kr

7–7,5% ehk 70 000-150 000 kr

2 000 001–5 000 000 kr

3,5–4% ehk 70 000-200 000 kr

5 000 001 ja enam kr

2,25–2,6% ehk 125 000 kr ja rohkem

Justiitsministeerium võimaldas samas nii alam- kui ülemmäärast mööda minna. Nimelt sätestati, et saneerijale tohib ka vähem maksta, kui tasu alammäär ei vasta saneerimisnõustaja töö mahule ja keerukusele. Kohtul on lubatud rohkem maksta, kui saneerimisnõustajal tuleb teha palju ja keerulist tööd, võlausaldajaid on palju, nõustaja kulutab suurema osa ajast võlglase töötajatele, on täitnud oma ülesandeid tulemuslikult või muudel kohtu arvates põhjendatud juhtudel. Millistel, ei täpsustata.

Aastase järelevalve eest saab saneerimisnõustaja summa, mis vastab viiendikule kehtestatud tasumäärast.

Saneerimisnõustaja tasusid reguleerib justiitsminister Rein Langi 9. jaanuari määrus, mis kannab pealkirja "Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad." Sellega saab tutvuda Riigiteatajast.

Saneerimisnõustajale maksab tasu ümberkujundamist vajav ettevõte.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. January 2009, 13:01
Otsi:

Ava täpsem otsing