Tööinspektsioon: omavoli koondamise sildi all

29. jaanuar 2009, 18:07

Alatuid võtteid töötajast
lahtisaamiseks kasutatakse väikeste koondamiste puhul, kus on võimalik
fabritseerida erinevaid süüdistusi, rääkis tööinspektsiooni töösuhete osakonna
juhataja Niina Siitam.

"Kahtlemata kasutatakse töötajate lahtisaamiseks võtet, et kõigepealt saadame töötajad osatasulisele puhkusele ja kui nad tulevad tagasi, siis lõpetame nendega koondamisega, et vähendada hüvitise suurust. Kuid seda on raske välja selgitada," rääkis Siitam.

"Suurte kollektiivsete koondamiste puhul on väga raske kattevarju leida," sõnas ta. "Pigem kasutatakse alatuid võtteid üksikute individuaalsete koondamiste puhul. Seal on võimalik fabritseerida töötajale mingi distsiplinaarsüütegu, mingi mittevastavus. Öelda näiteks, et sa ei saa enam hakkama, või lihtsalt avaldada töötajale survet, et ta annaks lahkumisavalduse või nõustuks poolte kokkuleppel lepingut lõpetama," tõdes Siitam.

Siitami sõnul kasutatakse ka psühholoogilist vägivalda: tööandjad ähvardavad töötajaid halva maine levitamisega. "Mitte tavatöötajaid, vaid juba oskustöötajaid ähvardab tööandja sellega, et kui sa lahkumisavaldust ei anna ja ära ei lähe, siis arvesta, et väike koht ja ma tean kõiki tööandjaid - ma ütlen kõigile, milline sa oled ja sind ei võeta kusagile tööle. Võid minna kuhu iganes, ma tunnen kõiki tööandjaid riigis," tõi ta näite.

"Ida-Virumaa on paraku selline regioon, kust aeg-ajalt inspektsiooni töötajad teatavad juhtumitest, kus tööandja on ähvardanud, et kui töötaja lahkumisavaldust ei anna, siis arvesta, et ma tean, kus sa elad, ja ma tean, kus su naine elab," lisas Siitam.

"Juhtumite arvu on raske öelda, kuna kõik ei pöördu tööinspektsiooni ja kõik ei lähe ka töövaidluskomisjoni. Kindlasti on ka neid töötajaid, kes lihtsalt löövad käega," märkis ta. "Ma kaldun arvama, et käegalööjaid on isegi rohkem kui neid, kes lähevad vaidlema, kuna eestlane pole eriti kohtuskäija või töövaidluskomisjonis käija. Ega see protseduur ei ole ju tegelikult meeldiv," nentis Siitam.

"Aga siiski on avalduste arv kasvanud ja me näeme kasvutendentsi vähemalt selle aasta juulini, kui tuleb uus seadus. Mida toob uus seadus kaasa, seda on raske ette ennustada – kas uue seadusega tuleb rohkem vaidlusi või mitte," sõnas ta.

"Võimalik, et kehtiva tööseaduse valguses lahendame töövaidlusi oktoobrini. Need võivad minna isegi järgmisesse aastasse, kuna palgavaidluste aegumise tähtaeg on kolm aastat. Kuid uue seaduse alusel tuleb neid kindlasti vähem. Uus seadus võib tuua kaasa teistsuguseid vaidluseid," rääkis Siitam.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. January 2009, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing