Advokaadid: saneerija väärib kõrget tasu

Raidla Lejins & Norcous vandeadvokaat Raino Paroni sõnul on saneerimisnõustaja esmane ülesanne ettevõtte juhtide nõustamine ajutise maksejõuetuse ületamiseks. Seega on põhjendatud, et saneerimisnõustaja kulud kannab saneeritav ettevõtja ning et nõustaja tasu suurus määratakse eelkõige poolte kokkuleppel. "See peaks tagama ettevõtjatele võimaluse valida saneerimisnõustajaid lisaks nende teadmistele ja kogemustele ka lähtudes nende nõutava tasu suurusest," selgitas ta.

Võlausaldajailt poleks õiglane Paroni sõnul saneerimistasu küsida, kuna see tekitaks neile täiendava kohustuse võlgnikku finantseerida.

Sel nädalal kehtima hakanud korra järgi saavad saneerimisnõustajad ettevõtete putitamise eest küsida 200 000 krooni ja rohkem. Nõustaja teenistus sõltub kuluvast ajast, elustamisvõtetest ning kvalifikatsioonist.

Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadi vanemabi Karin Madissoni arvates pole saneerijatele makstavad tasud liiga suured. "Need on võrdsed juhtimiskonsultantidele makstavate tasudega ning reeglina on nõustajatest ikkagi ka väga palju kasu," kommenteeris ta.

Madisson ütles, et usub siiralt, et ettevõte teenib nõustajatele mineva raha neilt saadava nõuga kergelt tagasi. "Ise küsimus on, kas võlgnik ise tahab ja suudab nõustajate öeldut kuulda võtta. Tihti on Eesti ärimehed ise nii targad, et neile antud soovitusi ei võeta kuulda," selgitas ta.

Kuna saneerida saab üksnes ettevõtet, mille pangakonto pole veel päris nullis, pole põhjust saneerimistasu võlausaldajailt küsida. Madissoni hinnangul ei tohiks lootusetuid ühinguid saneerimismenetlusse lasta.