Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kommentaar: Oleks meil ometi üks plaan, kuidas sest jamast välja tulla

30. jaanuar 2009, 08:07

Kui rahvusvahelist majandussüsteemi ei taba
täielik kollaps, siis on seniste põhimõtetega jätkamine Eestile igati
vastutusrikas valik.

Maailma majandus on läbimas etappi, millist varem pole nähtud. Siiski võivad keskpankade ning suurriikide abinõud usalduse taastada ja nii ootabki näiteks Euroopa Komisjon järgmisel aastal maailmamajanduse kasvuks 2,7 protsenti.

Varem või hiljem jõuab maailma majanduse toibumine ka Eestisse. Nõudlus eksporttoodangu järele suureneb, sise- ja välisturistid kulutavad rohkem, investeeringud kasvavad ning tekib uusi tasuvaid töökohti.

Selleks tuleb rasked ajad mõistlikult üle elada ja hoiduda ettekujutustest, et probleeme saanuks vältida mingi põhimõtteliselt teistsugune majanduspoliitika.

Praegu pole mingit vahet, kas keegi ennustas aasta tagasi, et Eesti majanduskasv pidurdub 4,5 või hoopis 2,5 protsendini. Kõik panid väga suurelt mööda just väliskeskkonnas toimunu tõttu.

Meil peab ju olema plaan. See on igati loomulik tahtmine ja viimasel ajal üks tihedamini kõlav ettepanek, kuidas Eestis tuleks praegustes oludes toimida. Kahjuks need soovitused enamasti plaani nõudmisega piirduvadki. Aga oletame, et selline plaan ongi kusagil olemas.

Kõigepealt võiks seal vast kirjas olla majanduse nurgakivide, meie raha- ja eelarvepoliitika tulevik. Eesti krooni hind eurodes ja varem Saksa markades on püsinud muutumatuna pea 17 aastat.

Seda ka siis, kui keskmine pension oli 254 krooni ja aastane hinnatõus ligi 90 protsenti, kui 1992. aasta sügisel sulgusid kolme suure panga uksed, kui aastane SKP elaniku kohta oli praeguse 12 000 euro asemel vaid 1000 eurot.

Ka nüüd on suur osa rahvast kihla vedanud, et krooni väärtus püsib. Sissetulekud ja säästud on enamasti kroonides, kohustused aga sageli eurodes. Läbi aegade pole eemaltki näha olnud vähegi tõsisemaid jõude, kes krooni devalveerimist kaaluksid. Turu survel seda ei saakski juhtuda. Siiski peaksime kiirelt eurotsooniga ühinema - poliitiliste eeliste kõrval oleks tegemist veel parema rahaga kui meie kroon. Nii on paljud ettevõtjad ilmselt tüdinenud äripartnerite kõhklustest krooni püsimise teemal. Seega kindla krooni ja euro kasutuselevõtu eesmärk peaks meie plaanis igatahes kirjas olema.

Eesti eelarvepoliitika on olnud küllalt hästi juhitud - Eesti riigi võlg on Euroopa väikseim, kogutud reservid on lubanud käimasolevas kriisis veel suhteliselt hästi hakkama saada.

Edasi sõltub palju sellest, kuidas õnnestub 2009. aasta puudujääki ohjata. Parematel aastatel on Eesti eelarve olnud suuremas, halvematel väiksemas ülejäägis või kogunisti väikeses puudujäägis.

Vaatamata mullusele halvale üllatusele on Eesti valitsemissektor rahareformist alates kulutanud kokku umbes 18 miljardit krooni tuludest vähem. Keskmiselt on eelarve igal aastal olnud ülejäägis 1,3 protsenti SKPst.

Arvestades meie asukohta, vastuvõtlikkust välismajandusoludele, rahvastiku vananemist ja energeetika tulevikku, tuleks jätkata ülejäägile suunatud eelarvepoliitikaga. Ka selline eesmärk peaks me plaanis olema.

Juhtumisi ongi kindel kroon, kiire liitumine eurotsooniga ja ülejäägis eelarve eesmärk kirjas detsembris valitsuse poolt kinnitatud iga-aastases konvergentsiprogrammis.

Aga see pole ju veel kogu plaan. Teatavasti ei ole vabaturg alati täiuslik ja riigid kipuvad mitmel alal ikka vahele segama. Praegustes oludes on see ilmselt rohkem põhjendatud kui headel aegadel.

Ka Eesti peab otsima teid suurema majanduskasvu ja tööhõive kindlustamiseks.

Näiteks kahekordistades ettevõtluse abiprogramme, laiendades eksporditagatisi, vähendades ettevõtete pankrotiohtu, suurendades investeeringuid hariduse infrastruktuuri, parendades tööturgu, korrastades riigiasutuste struktuuri, rakendades abinõusid finantssüsteemi usaldusväärsuse tagamiseks jne. Tähelepanelikum lugeja küllap juba aimab, kuhu sihin. Juhtumisi ongi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse üle 5 miljardi kroonine eelarve 2009. aastal ligi kaks korda suurem mullusest, samuti laiendatakse KredExi garantiisid ettevõtetele.

Hoiuste tagatust suurendati üle kahe korra, kaalutakse veel muid meetmeid ettevõtete finantseerimisprobleemide leevendamiseks. Lähiaastatel suunatakse kõrg- ja kutsehariduse infrastruktuuri ligi 5 miljardit lisakrooni. Aasta alguses kiitis valitsus heaks üldhariduskorralduse suurimad muutused viimase 15 aasta jooksul.

Detsembris võeti vastu saneerimisseadus. Suured ümberkorraldused asutuste struktuuris on toimunud või toimumas vähemasti nelja ministeeriumi valitsemisalas.

Vast kõige kriitilisem on arvestada, et meil on järgneva viie aasta jooksul tagatud veel 75 miljardit krooni Euroopa struktuuri- ja põllumajandustoetusi. Seda on üle kolme korra rohkem, kui me aegade algusest euroraha üldse kasutanud oleme.

See summa moodustaks ligi poole viimase kolme aasta pangalaenude ülikiirest juurdekasvust. Jätkuks meil ainult suutlikkust see varandus oma riigi hüvanguks mõistlikult ära kasutada.

Paljud ülaltoodud ja muud tegemised ongi kirjas valitsuse poolt sügisel uuendatud Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskavas. Lisaks on Euroopa Liidu toetuste tarvis veel terve plejaad plaane ja kavasid.

Riigil on plaane ja arengukavasid muidugi rohkem. Ministeeriumide 2009. aasta tegevuskavad koos eesmärkide, tegevuste ja nende maksumustega kinnitas valitsus 200 leheküljel alles hiljuti.

Rasketel aegadel on lihtsad tekkima ebareaalsed ootused riigi ehk maksumaksjate võimaluste kohta kõiki aidata. Tihti on kohe võtta ka rahvajuhid, kes välkanalüüsi ja kiirabi lubavad.

Kindlasti ei jää kõige hädalisemad üksi, kuid oleks halb, kui toimuksid püsivad muutused abituma ühiskonna suunas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. February 2009, 15:45
Otsi:

Ava täpsem otsing