Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Urmas Arumäe: tahaks elada õigusriigis!

30. jaanuar 2009, 21:49

Viimsi vallavolikogu liige ja HOLi esimees
Urmas Arumäe kirjutab sellest, miks ta kahtleb, kas Eesti on õigusriik. Järgneb
Arumäe arvamusartikkel laenuvõtmisest ja koolide ehitamisest.

Kas ma siis kahtlen selles, et Eesti on õigusriik? Aeg-ajalt küll, kui tuleb tegemist olukordadega, mis pole õigusriigile kohased. Üldiselt on õigusriik ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine toimub kooskõlas õigusega. Veelgi lihtsamalt öeldes on õigusriik selline riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Õigusriigi formaalseteks tunnusteks loetakse muuhulgas võimude lahusust, seadustest kinnipidamist, sõltumatu kohtu kaitset ning igaühe põhiõiguste ja vabaduste garanteerimist. Ideaalne õigusriik oleks seega selline riik, kus seaduste roll ning võim on maksimaalne ja inimeste oma minimaalne. Õigusriigile viitamine sisaldab muuhulgas endas väidet, et selles toimib õiglane ja hea valitsemine. Viimatiöeldu tähendab veel ka seda, et õigusriigis ei esine ametnike omavoli.

Juba pikemat aega käib Rahandusministeeriumi poolne klaperjaht Viimsi valla suhtes. Küll avaldatakse materjale, et Viimsi vald on justnagu „pankrotis“, küll korraldatakse maavanema institutsiooni kaudu riiklikku järelevalvet selle üle, kuidas Viimsi vald julges mõned aastad tagasi ehitada uue koolimaja, võttes sellega endale pikaajalisi kohustusi (täna ehitab vald juba järgmist koolimaja – oh õudust küll!). Ametnikud apelleerivad ikka ja jälle sellele, et kehtiv valla- ja linnaeelarve seadus (VLES) seab vallale kohustuste võtmisel piirangud (asjaosalistele teada VLESi § 8 lg 1 p-st 1 ja 2 tulenev 20/60 protsendi nn laenupiirang).

Olen sellest ka varem kirjutanud, et selline piirang on põhjendamatu ja et mõistlik vallajuht ei võta kunagi vallale kohustusi, mida ei suudeta tagasi maksta – olgu need piirangud millised tahes. Olen varem kirjutanud ka sellest, et konsolideerimisnõudel puudub seaduslik alus. Viimasega on päri ka Riigikogu rahanduskomisjon, kes on oma 23.01.2009. a. kirjas nr 2.7-3/1544 asunud Viimsi vallaga samale seisukohale selles, et konsolideerimisnõudel puudub kohaliku omavalitsuse üksuste suhtes seaduslik alus ja et VLES ei nõua konsolideerimisgrupi kohustuste liitmist KOVi majandusaasta aruandesse ega bilanssi. Riigikogu rahanduskomisjon on õigesti märkinud ka seda, et VLESi § 8 lg 1 p 1 ja 2 ei ole tegelikkuses võimalik kohaldada, kuna KOVde finantsvõimekus on erinev.

Sellest tulenevalt pole mõtet vastu võtta ka Riigikogu menetluses oleva kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS, eelnõu 366SE) laenupiirangu paragrahve, sest isegi kui seal tõstetakse latti 60%-lt kasvõi näiteks 100%-le, ei muuda see KOVde finantsvõimekust ühtlasemaks. Võimalikud lahendused on olemas, aga kahjuks ei võimalda artikli maht nendel peatuda.

Põhiseaduse (PS) § 37 sätestab õiguse haridusele. See on põhiõigus, mis on äramärkimist leidnud juba inimõiguste ülddeklaratsiooni art 26 lg-s 2. Õigused ja vabadused põhiseaduse § 14 tähenduses on kõik põhiseaduse teises peatükis sisalduvad põhiõigused. Esmajärjekorras peab riik tagama selle, et igaühel oleks võimalus haridust omandada. Riigil ja KOVil on kohustus üleval pidada vajalikul arvul õppeasutusi ja põhiõiguste tagajaks on vastavalt PS §-le 14 riik ja KOV. Termin "tagamine" hõlmab ühelt poolt põhiõiguste kohustatud poole hoidumist tegevusest, mis rikub põhiõigusi. Nii ei tohi ükski põhiõiguste adressaat rikkuda põhiõigusi kitsendades üksikisikute vabadust ebaproportsionaalselt. Tagamine hõlmab aga lisaks kohustuse tegutseda. Kui põhiseadus kehtib, siis peavad kõik riigivõimu teostajad tema nõudeid täitma.

Kuna põhiõiguste ja vabaduste tagamine on KOVi põhiseaduslik kohustus (mis pole sama, mis KOKSis sätestatud „ülesanne korraldada“) ja kuna võimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel, võib asuda seisukohale, et VLESi § 8 sätestatud piirangute puhul on tegemist põhiseadusliku riivega. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ja need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja ei tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust (PS § 3 ja 11). Kui KOVi territooriumil on kooli vaja, siis peab KOV selle rajamise koos riigiga ka tagama ja ükski piirang VLESis või KOFSis ei tohi siin olla takistuseks.

Niisiis, KOVi põhiseaduslik kohustus pidada üleval vajalikul arvul õppeasutusi tähendab muuhulgas ka kohustust neid vajadusel rajada. Kuidas saab KOV täita oma põhiseaduslikku kohustust või tagada igaühele tema põhiõigus haridusele kui põhiseadusest alamalseisvad seadused takistavad koolikohtade loomiseks laenu võtta? Kui riik ei saa kuidagi ilma KOVle päitseid pähe panemata ja laenupiiranguid kehtestamata hakkama, tuleks kehtestada kord, mis võimaldab mõistlikult täita esmajärjekorras põhiseaduslikke kohustusi. Kuna riiki senise rahajagamise praktika tõttu objektiivsuses süüdistada ei saa, siis variandid, et riik hakkaks ise koolimaju ehitama või selleks ise laenu andma, ilmselt tööle ei hakkaks.

Tulenevalt KOVle põhiseaduse § 37 pandud kohustusest pidada koos riigiga üleval vajalikul arvul õppeasutusi, tuleb asuda seisukohale, et selline põhiseaduslik kohustus ei ole delegeeritav erasektorile. Seetõttu on küsitav initsiatiiv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse täiendamiseks nii, et antakse kohaliku omavalitsuse üksusele võimalus vabamalt otsustada kohaliku elu küsimusi haridusvallas, võimaldades vajadusel anda kohaliku omavalitsuse hallatav haridusasutus üle eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Viimsis sünnib igal tööpäeval üks uus ilmakodanik ja varsti on esimesse klassi minemas 12 paralleeli. Viimsi vald ei riku seadust, vaid täidab põhiseadust ja tahab tagada igale Viimsi lapsele õigust haridusele. Äsja valla uuele lasteaed-algkoolile nurgakivi pannud valitsuse liikmed kiitsid Viimsit selle eest, et me vaatame homsesse ja investeerime tulevikku. Lapsed ongi meie tulevik! Kuidas seda kõike Rahandusministeeriumi ametnikele selgeks teha?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. January 2009, 21:49
Otsi:

Ava täpsem otsing