Arvamus: Läti väljapääs kriisist algab devalveerimisest

31. jaanuar 2009, 11:54

Stockholmi kaubanduskõrgkooli Ida-Euroopa
ja Aasia majandusinstituudi juht Torbjörn Becker kirjutab nädalavahetusel Rootsi
majanduslehes Dagens Industri avaldatud arvamusartiklis, et Läti väljapääs
majanduskriisist algab lati devalveerimisest ja euro ühepoolsest
kasutuselevõtmisest.

Nii saab majandus kiiremini jalule, vähem firmasid läheb pankrotti ja vähem inimesi jääb tööta, kirjutab Becker.

Autor kirjutab, et peaaegu eranditult on IMFilt abi saanud riigid oma valuutad devalveerinud. See on tähendanud kohaliku valuuta odavnemist 10-40% riikides, mis viimati IMFi abi on saanud. Ka Läti probleemid on seotud ülehinnatud valuutakursiga ja muud probleemid sarnased. Nii on „pehmelt öeldes üllatav, et Läti ei ole valuutat devalveerinud“, kirjutab Becker.

Kui valuuta on ülehinnatud ja riigil on vaja majandus uuesti käima saada, on lahenduseks devalveerimine, nii nagu seda tehti Rootsis.

Selle asemel on Läti valinud „sisemise devalveerimise“ ilma valuutakurssi muutmata. Mõte on taastada konkurentsivõime selle kaudu, et riik kärbib avaliku sektori palgakulusid, vähendab järsult muid kulusid ning tõstab makse. Teisisõnu püütakse kriisist välja deflatsiooni abil. Läänemaailmas on aga deflatsioon halvaendeline sõna, mis reeglina kuulub kõige mustematesse stsenaariumidesse.

Selle asemel peaks Läti devalveerima ja võtma ühepoolselt kasutusele euro. Esialgu võib riik seda teha ilma ELi toetuseta ning taotleda ametlikku liikmestaatust siis, kui Maastrichti kriteeriumid on täidetud, leiab Becker. Teise alternatiivina võiks riik laiendada lati kauplemiskoridori +/- 15% võrra, mis sisuliselt tähendaks valuuta devalveerimist 15% võrra. Seda toetab IMFi analüüs, kuid poliitikud on selle välistanud.

Devalveerimisega peaks kaasnema ulatuslik erasektori võlgade saneerimine. Kui Läti kulutab vähem raha ülehinnatud valuutakursi kaitseks, jääb rohkem raha erasektori võlaprobleemi lahendamiseks, kirjutab Becker.

Samuti saab majandus nii kiiremini jälle jalgadele, vähem firmasid läheb pankrotti ja tööpuudus jääb madalamaks, arvab autor. Mõne aasta perspektiivis on devalveerimise hind oluliselt madalam kui selle tegemata jätmine. Seda nii pankade, ettevõtete, riigi kui eelkõige Läti rahva seisukohast, leiab Becker.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. January 2009, 11:54
Otsi:

Ava täpsem otsing