Andres Sutt: Eestis ei võidaks devalveerimisest keegi

01. veebruar 2009, 18:07

Riigieelarve kärped ja krooni
devalveerimine ei ole üksteise alternatiivid. Kui kärpeid ei tehta, siis ei
tähenda see krooni devalveerimist, vaid seda, et Eesti majandusel seisavad ees
raskemad ajad, ütles Eesti Panga asepresident Andres Sutt.

"Devalveerimise küsimusi tuleb vaagida üleilmse majanduskriisi kontekstis, kus usaldus on väga õrn ja hirmud suured," sõnas Sutt.

"Eesti krooni küsimärgistajad on väitnud, et suur jooksevkonto defitsiit, kiire laenu- ja palgakasv, kõrge inflatsioon ning pankade laenukahjumid teevad krooni kursi hoidmise võimatuks. Kui vaadata viimaste kuude arengut, siis kõik need riskid on väga kiiresti vähenenud. Kaupade ja teenuste ekspordi-impordi tasakaal on paranenud, mis tähendab ka Eesti oluliselt väiksemat sõltuvust välisrahastamisest, ning sisuliselt on peatunud ka laenukasv," rääkis ta.

"Samuti aeglustub inflatsioon väga kiiresti - viimasel kahel kuul on kuuvõrdluses hinnad langenud. Seejuures on majandusolukorra muutusele kiirelt reageerinud tööturg - palgakasv on sisuliselt peatunud ning tööpuudus on kasvanud," lisas ta.

Tema sõnul on pankade laenukahjumid küll oodatult kasvanud, kuid oluliselt kasvanud laenude allahindlustele vaatamata teenisid pangad möödunud aastal ainult poole vähem kasumit kui 2007, mil majandus oli kõrgseisus. Ka käesoleva aasta oodatav viivislaenude kasv ning sellega kaasnevad kulud ei sunni pankasid täiendavalt kapitali kaasama ja hoiustaja võib end rahulikult tunda.

"Eelöeldu tähendab, et Eesti majandus on taaskord tõestanud oma paindlikkust, mis on peamine eeldus, et krooni fikseeritud vahetuskurss püsib. Krooni kurss on olnud muutumatu 1992. aastast alates ja püsib ka edaspidi, kuni oleme kasutusele võtnud euro," märkis ta.

"Kes võidaks devalveerimisest, on küsimus, mis vajab esmalt vastust. Eesti puhul on keeruline leida ühtki ühiskonna gruppi, kes devalveerimisest kasu saaks. Eksportööre devalveerimine ei aita, sest ainuke tootmiskulu, mida vahetuskurss mõjutab, on töötasu," tõdes Sutt.

Ta lisas, et tööjõukulu on Eestis selgelt vähenemas nii palgakasvu peatumise kui ka koondamiste tulemusel. Devalveerimine ei too lisaraha riigikassasse, küll suurendaks see väljamakseid kasvava tööpuuduse ja sotsiaalkulude tõttu. Ka pankade laenukahjumid suureneks hüppeliselt.

"Devalveerimine ei lahenda ühtegi konkurentsiprobleemi. Eesti keskmine tööjõu tunnikulu on ca 11 eurot võrreldes üle 30eurose kuluga Põhjamaades. Kui sellisel kulutasemel Eestis ei ole äriplaan konkurentsivõimeline, tehakse valet asja vales kohas ja devalveerimine lükkaks konkurentsivõimetute ettevõtete reformimise edasi või sunniks tarka ja konkurentsivõimelist töövõtjat otsima rakendust väljaspool Eestit," rääkis asepresident.

"Devalveerimine ei ole päästnud riike rasketest valikutest, see on andnud juurde vaid aega. Reeglina on devalveerimise tulemusel kasvanud tööpuudus, suurenenud riigivõlg ning ettevõtted on konkurentsivõime taastamiseks pidanud ikkagi tõstma tootlikkust, näiteks Põhjamaades 1990-ndate kriisi ajal. Riigid, kes on jätnud vajalikud muutused tegemata, on pidanud taas devalveerima, koos kõige sellest tulenevaga."

"Kokkuvõtlikult, devalveerimine oleks kaotus kogu Eesti ühiskonnale, krooni kursi hoidmine kindlustab majandusliku stabiilsuse ja võimaldab ettevõtetel teha otsuseid konkurentsivõime edendamiseks," ütles Sutt.

Loe lisa homsest Äripäeva kaaneloost.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    02. February 2009, 09:18
    Otsi:

    Ava täpsem otsing