Esmaspäev 20. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Gurmaanid teevad mõnele konnaliigile lõpu peale?

01. veebruar 2009, 13:19

Gastronoomiline nõudlus kahandab mõne
piirkonna konnapopulatsioonide arvukust nii madalale, et sealt enam tagasiteed
ei ole.

Tõsisem oht kahepaiksetele võib looduskaitsjate väiteil peale haiguste, kliimamuutuste ja sobilike elupaikade vähenemise olla lihtsalt ärasöömine, kirjutas New Scientist. David Bickford ja tema kolleegid Singapuri ülikoolist on üles kutsunud maailma konnaliha turul tugevamate piirangute seadmisele ning turu tõhusamale jälgimisele, et vältida liikide "väljasurnuks söömist".

Statistika on konnadega kauplemise vallas õige lünklik, sest vähesed riigid peavad üldse konnade üle arvet. ÜRO andmetel on viimase 20 aasta sees üleilmne kaubandus ses osas pidevalt kasvanud, suurimad importijad on Prantsusmaa ja USA. Prantsusmaa impordib igal aastal 2500 - 4000 tonni konnaliha. Kuigi mõtleme konnakoibadest kui olemuselt prantsusepärasest roast, on need väga populaarsed ka Aasias.

Bickfordi hinnangul püütakse aastas 180 miljonist kuni üle miljardi konnani: "Arv põhineb kättesaadaval statistikal ja vaid Hiina ning Indoneesia kohta käival kohaliku tarbimise hinnangul. Ma kahtlustan, et tegelik arv on palju suurem ja minu miinimumhinnang 180 miljonit on lausa naeruväärselt konservatiivne."

Isegi Prantsuse tippkokad ei pruugi teada, kust nende kööki jõudvad konnad pärit on. Pariisi Gordon Bleu kooli peakokk-õppejõud Bruno Stril pole kindel, kust nende tarnijad konnakoibi hangivad: "Mulle meeldiks, kui need oleks pärit Prantsusmaalt, arvatavasti tuleb suurem osa aga teistest riikidest.“ Tal on õigus. Maailma suurim konnaliha eksportija on Indoneesia, üle 5000 tonnisest aastakogusest läheb suurem osa Prantsusmaale, Belgiasse ja Luksemburgi.

Bickfordi ja kolleegide kinnitusel said Euroopa köögid algselt oma toorme ümberkaudsest loodusest. Fakt, et nüüd imporditakse konni Aasiast, viitab kohalike populatsioonide ülepüügile. See võib olla märk, et konnapopulatsioonide puhul võib ülepüük sarnaselt paljude kaladega viia liigi väljasuremisele.

"Merede üleekspluateerimine on põhjustanud kalanduses hävingu ahelreaktsiooni üle maailma,“ kirjutavad uurijad, „see kogemus peaks panema teiste ekspluateeritavate populatsioonidega hoolikamalt ringi käima.“ Maailma Looduskaitse Liidu esindaja James Collinsi sõnul on Bickfordi grupi väljatoodu murettekitav, kuid teooriana ebaveenev. Tema sõnul ei ole veel täheldatud ühegi kahepaikse liigi väljasuremist kommertskasutuse tõttu, kuigi mõnel pool sellesuunalisi märke on.

Enamus püütud konnadest tapetakse, nülitakse, puhastatakse ja külmutatakse enne välismaale saatmist. See muudab keeruliseks määrata, millist konnaliiki just tapetakse. Indoneesia ekspordist arvatakse suurema osa andvat krabisööja-konn, Jana hiidkonn ja Ameerika härgkonn. Sisemaist tarbimist hinnatakse seal ekspordist kaks kuni seitse korda suuremaks, adekvaatseid andmeid pole kusagilt võtta. „Konni pannakse ikka pagana palju patta, rohkem kui enamik inimesi suudab ettegi kujutada,“ märkis Bickford.


�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. February 2009, 13:19
Otsi:

Ava täpsem otsing