Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Stenbocki majas algas viimase 2 miljardi jagamine
Põhiliseks teemaks, mille kallal eile piike murti, olid sotsiaalvaldkonna kärped. Eile lehe trükkimineku ajaks ei olnud otsused veel selgunud.
Laupäeval tunde kestnud koosolekul suutsid kärpijad kokku leppida ligikaudu 6 miljardi suuruses kokkuhoiukavas. "Võiks öelda, et kahe kolmandiku osas, mis puudutab kaheksamiljardilist kärbet, on tegelikult põhimõttelised kokkulepped olemas," rääkis Padar laupäeval rahvusringhäälingu raadiouudistele. Padar jättis siiski enda teada kokkulepete sisu.
Et kaheksamiljardilises kokkuhoiupaketis on vaja esmaspäevaks igal juhul kokku leppida, siis kogunesidki poliitikud eile uuesti Toompeale.
Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna ütles rahvusringhäälingu raadiouudistele, et kui pühapäeva õhtuks või esmaspäeva hommikuks negatiivse lisaeelarve kärpevaldkondade suhtes kokkulepetele ei jõuta, saavad riigireservid peatselt lihtsalt otsa.
"Tuleb teha kiire otsus, et see asi lõpeks. Kärpe mõte on selles, et me ei peaks võtma välislaenu ning me saaksime ise oma riiki suunata. Nii majandust kui ka rahavoogusid. Laenu võtmise variant on see, kui me kärpimisega hakkama ei saa. Kui me täna kärbet ei tee, siis võib juhtuda, et juba sügiseks on kõik reservid läinud," lisas ta.
Tsahkna rõhutas, et kui valitsus negatiivse eelarve koostamisega hakkama ei saa, siis ei ole mõtet enam euro kasutuselevõtu juttu ajadagi. "Siis räägime sellest, et sügisel ei suuda me enam välja maksta õpetajate, politseinike, riigieelarvest palka saavate inimeste palku. Praegu on nii, et iga päev tiksub valitsussektori eelarve puudujäägiks miinus 100 miljonit päevas. Olukord on ikka väga tõsine..." rääkis Tsahkna.
Esmaspäeval kell 12 algaval valitsuse erakorralisel istungil arutatakse eilne esialgne kärpekava veel kord läbi.
Kõige värskema rahandusministeeriumi ja Eesti Panga prognoosi järgi võib tänavu Eesti majandus langeda 8,9 protsenti. Kui valitsus suudab 8 miljardit praegusest 97miljardilisest riigieelarvest maha näpistada, mahub Eesti veel Maastrichti eelarvedefitsiidi kriteeriumi raamidesse.