Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kommentaar: sissemakse Hansapanga aktsiatega on maksuvaba

02. veebruar 2009, 10:18

Maksu- ja Tolliamet on kampaania käigus
teinud Hansapanga aktsiatega mitterahalise sissemaksete teostajatele
maksuotsused pelgalt selle pinnalt, et inimesed kasutasid seaduslikku võimalust
nn valel ajal, väidab vandeadvokaat Indrek Veso advokaadibüroost Veso
Partnerid.

Hansapanga aktsiate ülevõtmine toimus 2005.a. kevadel. Sellest ajast saati on käinud pidev vaidlus Hansapanga aktsiate tehingute maksustamise üle, ja seda just isikute pinnalt, kes ei müünud aktsiaid füüsilise isikuna, vaid kaustasid seaduslikku võimalust omandada osalus mõnes ettevõttes, tasudes osaluse eest Hansapanga aktsiatega mitterahalise sissemakse vormis.

Tulumaksuseaduse § 15 lg 4 p 10 kohaselt tulumaksuga ei maksustata tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel.

Mitmed endised Hansapanga aktsiate omanikud omandasid uusi osalusi ettevõtetes, tasudes omandatavate osade või aktsiate eest just tulumaksuseadusega lubatud mitterahalise sissemaksega. Kui füüsilisest isikust Hansapanga aktsiate omanik oli teinud mitterahalise sissemakse so saanud tema poolt ettevõttele üle antud Hansapanga aktsiate vastu osaluse ettevõttes või suurendanud oma osalust ettevõttes, siis tulumaksuseaduse kohaselt oli ja on selline tegevus seaduslik ja tulumaksuvaba. Seejärel ettevõte müüs Hansapanga aktsiad Swedbank’ile maha ning Hansapanga aktsiate müügist saadud raha/tulu jäi ettevõttesse. Nagu teada on, asus Maksu- ja Tolliamet seisukohale, et mitterahalise sissemakse tegemine äriühingusse ei vabasta isikut tulumaksukohustusest, kui väärtpaberite võõrandamise eesmärk on maksu vältida. Maksu- ja Tolliamet on sellistel juhtudel lugenud mitterahalise sissemakse tegijaIndrek VesoIndrek Veso automaatselt maksupetturiks, kelle eesmärk oli tulumaksu vältida Hansapanga aktsiate võõrandamisel. Kuigi ettevõttesse mitterahalise sissemakse tegijad ei saanud otsest kasu/tulu sellisest tehingust, siis sellest hoolimata on Maksu- ja Tolliamet lugenud kasu saajaks füüsilisest isikust endise Hansapanga aktsiate omaniku. Sellest tulenevalt on Maksu- ja Tolliamet pannud füüsilisele isikule kohustuse tasuda tulumaksu Hansapanga aktsiate müügilt, mille ettevõte müüs, milles omandati osalus või suurendati seda. Maksu- ja Tolliamet maksustamisel ei hoolinud asjaolust, et Hansapanga aktsiate müüja oli ettevõte, kes need mitterahalise sissemakse teel sai ning müügist saadud tulu laekus ettevõttele, mitte füüsilisele isikule. Juhul, kui füüsiline isik soovib Hansapanga aktsiate müügist ettevõttele laekunud raha kasutada eratarbimises, tuleb ettevõttel ja füüsilisel isikul tasuda makse, kas töötasult, erisoodustuselt või dividendidelt.

Järgnevatel aastatel tegi Maksu- ja Tolliamet Hansapanga aktsiate müügist tulenevalt kampaania korras Hansapanga aktsiatega mitterahalise sissemakse teostanud füüsilistele isikutele maksuotsused, millega kohustati neid tasuma tulumaksu tehingult, millelt nad kasu ei saanud.

Eraisikule maksukohustuse panemine tema poolt mitterahalise sissemakse tulemusel äriühingus osaluse omandamisel või suurendamisel, on seadusevastane. Seda seetõttu, et eraisikul Hansapanga aktsiate võõrandamisel ei tekkinud kasu vara võõrandamisest. Tulumaksu objektiks on kasu, mida saadakse vara võõrandamisest (tulumaksuseadus § 36 lg 1). Hansapanga aktsiate võõrandamisel mitterahalise sissemakse teel ei tekkinud eraisikust Hansapanga aktsionäril kasu, millelt on vaja tasuda tulumaksu.


Antud juhul ei ole Hansapanga aktsiatega mitterahalise sissemaksu teostanud füüsilistele isikutele tehtud maksuotsus kehtiva seadusandlusega kooskõlas. Maksuotsus on tehtud kampaania korras vaid subjektiivse hinnangu alusel, mitte kehtiva objektiivse õiguse alusel, mis lubab tingimusteta mitterahalise sissemakse teostamist.

Maksu- ja Tolliamet asus avantüristlikult kohaldama maksukorralduse seaduse §-i 84 mitterahaliste sissemaksete maksustamisel väites, et mitterahaline sissemakse oli tehtud maksudest hoidumise eesmärgil. Samas Maksu- ja Tolliamet ei pööranud tähelepanu asjaolule, et aktsiate müügist laekunud raha ettevõttest ei saa raha välja võtta ilma makse maksmata või muu seadusliku aluseta.

Selleks, et saaks üldse rääkida mitterahalise sissemakse maksustamisest, peab füüsiline isik olema saanud ettevõtte poolt müüdud Hansapanga aktsiatest mingit otsest varalist kasu. Kui mitterahalise sissemaksega Hansapanga aktisad omandanud ettevõttele laekus pärast aktsiate müüki raha, mida kasutati ettevõtluse jätkamiseks ning edasiarendamiseks ning füüsiline isik sellest mingit otsest kasu ei saanud, siis ei eksisteeri maksustamise alust.

Selleks, et füüsilisel isikul tekiks maksukohustus mingis osas, peab esinema seaduslike tehingute kuritarvitamine. Kuritarvituse aluseks peab olema konkreetne fakt, millele saaks viidata, et mitterahalise sissemakse tegemise varjus oleks füüsiline isik asunud Hansapanga aktsiate müügist saadud raha isiklikus tarbimises või ettevõttesse mittepuutuvates tegevustes kasutama.

Eelmise aasta lõpus jõudis esimene selline vaidlus Riigikohtusse. Riigikohus oma otsuses nr 3-3-1-57-08 kinnitab, et selleks, et lugeda aktsiate müügist OÜ-le Z laekunud tasu Y tuluks, tuleks põhjendada, kuidas suurenes Y-i vara osaühingule laekunud tasu näol ja kuidas oli Y-il võimalik osaühingule laekunud tasu oma huvides kasutada. Seega on ka Riigikohus lugenud seaduslikuks mitterahalised sissemaksed, mille varjus ei ole ettevõttele laekunud raha Hansapanga aktsiate müügist, kasutatud isiklikuks tarbeks, ilma makse tasumata.

Maksu- ja Tolliameti seisukoht antud asjas kahjustab kehtiva seaduse autoriteeti ning õiguskindlust, mis lubab füüsilisel isikul teha mitterahalist sissemakset, ilma täiendavaid sanktsioone kartmata.


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. February 2009, 09:29
Otsi:

Ava täpsem otsing