Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Priit Põldoja: kas skalpell või kirves?

02. veebruar 2009, 16:53

Eestil tuleb majanduskriisi
lahendamiseks teha väga karme ja valulikke otsuseid. Alta Capital Partnersi
partneri ja endise Hansapanga peadirektori Priit Põldoja sõnul peavad riik ja
rahvas ise valima, kas nad
eelistavad muudatuste tegemiseks skalpelli või kirvest.

Järgneb Priit Põldoja kommentaar.

Deflatsiooni ja devalveerimise dilemma võib piltlikult sõnastada nii - meil on valida skalpelli ja kirve vahel. Kas teha paljudest kohtadest väiksemaid ja täpseid lõikeid ehk minna deflatsiooni teed või lajatada kõigile ühtmoodi devalveerimisekirvega.

Loomulikult on deflatsioon õige tee, sest sellega saab reguleerida majandust just seal, kus seda on vaja teha. Väga paljud ettevõtjad on juba palkasid ja hindasid langetanud. Eraisiku jaoks, keda palgalangus puudutab, ongi põhimõtteliselt tegemist devalveerimisega. Jah, nende inimeste ostuvõime paraku langeb, kuid see on siiski parem lahendus kui devalveerimine, mis lahendaks olukorra ühe suure kirvelöögiga, ehkki see on tegelikult väga mitmetahuline ja keerukas.

On palju parem, kui palkade alandamise teed lähevad just raskustesse sattunud ettevõtted. Neil, kes on konkurentsivõimelised, pole samas vaja palkasid alandada. Nii toimub puhastumine pikema perioodi jooksul ja nendes kohtades, kus king kõige rohkem pigistab, mitte kellegi kolmanda otsusega ning massiliselt.

Priit Põldoja Priit Põldoja

Ma usun, et Eestis suudetakse hakkama saada ilma selle ühe robustse kirvelöögita. Devalveerimisel on oma negatiivsed kaasmõjud, rääkimata usaldusväärsuse kaotusest, eurole ülemineku edasilükkumisest – ehk puuduvad nii majanduslikud ja poliitilised argumendid.

Tundub ka, et valitsus on praegu tegemas kõike, et ka ise kulutusi kärpida ja defitsiiti ohjata. Ma ei näe siin ausalt öelda ka muud varianti. Väga lihtne on muidugi kahelda, kas valitsus saab selle ülesandega hakkama. Vastus sellele küsimusele on, et kui iga inimene jääb täna ootele ega ole valmis ise midagi ohverdama, lootes, et keegi teine (seal hulgas valitsus) teeb tema eest ebamugavad otsused, võib devalveerimine tõesti vajalik olla.

Täna peab iga inimene iseendale ja kogu olukorrale ausalt otsa vaatama ning küsima, mis on need kohad, kus ta peab järgi laskma. Mis on need asjad, mida ta ei saa endale lubada ja kus peab kulutusi tagasi tõmbama või väiksema palga vastu võtma.

See hakkab pihta kõigist inimestest – väikeste laste vanematest, tulevastest ja praegustest pensionäridest, nii riigi- kui erasektori töötajatest – igaüks peab peeglisse vaatama. Ei ole võimalik olukorra lahendamist kellegi teise kaela lükata, et las nemad teevad järeleandmisi (äri- ja elustandardis, tarbimisharjumustes - toim) ja tõmbavad kulutusi kokku! Või lükkame koormuse tulevastele põlvedele. Riik, see oleme ju meie kõik!

Mul on tunne, et Eesti on siiski valmis teist teed minema. Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik on ühes intervjuus selle kohta väga hästi öelnud: eestlased on üle elanud maailmasõja ja okupatsiooni, me oleme suhteliselt noor riik ning oleme majanduskrahhide, tõusude ja langustega psühholoogiliselt rohkem harjunud kui elanikud pikaajalistes heaoluühiskondades.

Eestlased on valmis tegema raskeid ja õigeid otsuseid. Seda tehti paarkümmend aastat tagasi ja tasuks vaid korra mõelda, kui palju on meie elu selle ajaga paremaks läinud!

Mulle tundub, et nii poliitikud kui ka ettevõtjad on hakanud viimase paari kuuga reaalsusele väga tõsiselt otsa vaatama ja teevad ka seekord need rasked otsused ära, sest devalveerimine oleks kõige halvem otsus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. February 2009, 17:51
Otsi:

Ava täpsem otsing