Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kärpelahing käib veel neljapäevani

Kadri Paas 03. veebruar 2009, 00:00

Rahandusminister Ivari Padar ütles pärast valitsuse eilset erakorralist istungit, et jätkuvalt ei suutnud valitsus 8 miljardi kroonises kärpes lõplikult kokku leppida.

Padar tunnistas, et eriti valus temaatika puudutab sotsiaalvaldkonda. Ta ei laskunud detailidesse, kuid ei välistanud politseinike, päästjate ja õpetajate palga langetamist.

"Tahaksin siiski uskuda, et neljapäeval saame 8 miljardi osas kokkuleppele. Mis puudutab riigivalitsemist ja ametnikke palka, kaitsekulutusi, teehoidu, keskkonnainvesteeringuid - need teemad oleme läbi arutanud," kinnitas rahandusminister.

Padar ei tahtnud poole sõnagagi mõista anda, kas pensionitõus jääb ära ning mis saab pere- ja lastetoetustest.

Valitsus laiali ei lähe? "Kes sellest võidaks," muigas Padar.

IRLi esimehe Mart Laari sõnul arutatakse homme kärpeteemasid ka opositsiooni ja tööandjate ning -võtjate esindajatega. Samas nentis Laar, et osa parteisid peavad esmalt isekeskis kokku leppima, kust ja kui palju nende ministrite haldusalas kokku hoida.

Laar jäi kärbete sisust rääkides napisõnaliseks, kuid tunnistas, et niipea, kui hakatakse arutama viimase kahe miljardi kokkuhoidmise teemal, peab paratamatult naasma esimese kuue miljardi kärpimisvaldkondade juurde.

Laari sõnul on kärpijate põhieesmärk mitte lasta põhja Eesti konkurentsivõimet ja majandust tervikuna. "Meie eesmärk on ikkagi see, et kaheksa miljardit kokku saada ja Eesti IMFi orjusest päästa. Väga lihtne, meil muid eesmärke ei ole!" naeratas poliitik.

Majandusminister Juhan Parts tunnistas, et kõige tähtsamad on ikkagi need otsused, mis mõjutavad ka järgmist ja ülejärgmist aastat.

Partsi sõnul puudutab tema ministeeriumi valitsemisala suhteliselt ühtne valitsemiskulude lõige.

"Milles ta nüüd täpselt seisneb... Eks see tähendab riigieelarvest palka saavaid inimesi... Räägitud on 10 protsendist," ütles Parts.

Ministri sõnul väheneb ka tee-ehituseks ja -hoiuks mõeldud raha, sest aktsiise laekub sel aastal lihtsalt vähem.

"Teisalt, peame ikkagi rohkem Euroopa raha tooma kasutusse, siis teede investeeringud ei vähene," lisas Parts.

Roomet Sõrmus, Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juht
Otsetoetusi juba kärbiti eelmise eelarve kokkupanemise juures ca 280 mln krooni võrra, jäädes 500 mln krooni peale. Kärbet tuleks vaadata üldises kontekstis, sest meie põllumajandustootjad tegutsevad ühisel ELi turul ühiste reeglite järgi.

Kuna liitumislepinguga on kokku lepitud, et meie tootjad saavad kohati mitu korda väiksemaid toetusi kui Lääne-Euroopa põllumajandustootjad, siis siseriiklik lisamakse peaks selle vahe kompenseerima, et meie tootjad suudaksid konkurentsis püsida.

Sulev Luiga, Eesti Ehituse juhatuse liige
Infrastruktuuri investeeringute ja hoolduse rahade valimatu kokkutõmbamine ei tundu vajalik, mõistlik ega põhjendatud. Millal on infrastruktuuridesse suuremamahuliste pikaajaliste investeeringute tegemiseks veel parem aeg?

Riiklikke infrastruktuuri investeerimisprojekte finantseeritakse põhiosas eurorahast, kuid euroraha saamiseks on vajalik 10-15%-line riigipoolne omafinantseering. Seega on reaalne oht, et 500 mln krooni omafinantseeringu mahu vähenedes jäetakse Eestisse investeerimata mitu korda suurem summa.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:56
Otsi:

Ava täpsem otsing