Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Veelgi parem saneerimisseadus

1706-aripaev 03. veebruar 2009, 07:43

Saneerimisseadust tehes eeldati, et esimese
kolme aasta jooksul võiks aset leida kuni kümme saneerimist, hilisematel
aastatel kuni kakskümmend. See ootus osutus kaugelt liiga tagasihoidlikuks, sest
juba praegu on mitukümmend firmat otsustanud uut ravimit proovida, seisab
tänases juhtkirjas.

Kuu aega jõus olnud seaduse rakendamine on juba näidanud kätte mitu kohta, kus see täpsustamist vajab.

Saneerimise juures on üles kerkinud kolm põhiprobleemi: nõustaja valik, võlausaldajate kaitse ja kontserni saneerimine. Juristid on toonud välja kolm peamist probleemide ringi. Esiteks, saneerimisnõustaja valik. Raskustesse sattunud ettevõtted soovivad tihti endale nõustajaks juhtimiseksperte, kellega nad juba enne kohtusse pöördumist on asju arutanud ja saneerimiskava kokku pannud.

Kohus aga on ettevõtja väljavalitud abilised kõrvale lükanud ning määranud postile pankrotihaldurid, hoolimata argumendist, et nõustaja peab tundma majandust tervikuna ja tal peab olema ettevõtjaga usalduslik suhe. Pankrotihalduri hoolitseva käe all - nii on ka juristid kinnitanud - võib ettevõte lõpetada just seal, kus nõustaja ametinimi eeldab. Kohtutel tuleb olla senisest paindlikum ja arvestada saneeritavate firmade soovidega.

Teine oluline küsimus on võlausaldajate kaitse. Eeldatavasti on saneerimismenetluse algatanud ettevõtte juhatuse huvides firma raskustest välja aidata ning siis koos võlausaldajatega õnnelikult edasi elada.

Aga mitte kõik juhatused ei pruugi nii ausaid mõtteid mõlgutada. Saneerimismenetlus lubab ju firmal tehinguid teha, samal ajal kui võlausaldajad kannatlikult oma nõuete täitmist ootavad. Kuritegeliku pankroti kõrvale võib kerkida ka kuritegelik saneerimine: eesmärgiks on võlgade eest põgeneda ja varad ümber kantida. Nii võib ettevõtja esitada saneerimisavalduse eesmärgiga aega võita, et hilisema pankrotimenetluse käigus ei saaks enam varasemaid tehinguid vaidlustada. Seega tuleks seadust täpsustada nii, et võlausaldajate huvid oleks paremini kaitstud.

Kolmandana on üles kerkinud küsimus, kas saneerimismenetlus on võimalik korraga mitme samasse kontserni kuuluva ettevõtja suhtes.

Praegu seadus seda ette ei näe, kuid oleks ju loogiline, et menetlus puudutab kogu kontserni, mitte selle üksikut osa. Tuleks ikka vaadata ühe pintsaku kõikidesse taskutesse, et ülevaadet saada, kuidas raha nende vahel liigub.

Kõik saneerimisseadust ja selle senist lühikest praktikat kommenteerinud juristid on avaldanud lootust, et kohus käitub uue seaduse rakendamisel paindlikult ning et seadusandja kaotab kiirelt juba välja tulnud puudused. Äripäev loodab sedasama.

Sest keegi ei kahtle, et saneerimisseadus iseenesest oli turule vajalik, nagu selle populaarsus ka näitab. Veel enam: juba saneerimise mõttes läbimängimine võib mõne ettevõtte reele tagasi tõsta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. February 2009, 07:44
Otsi:

Ava täpsem otsing