Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Täitur võib trahvi asemel kongi saata
Oluliselt agaramalt menetletakse trahvi asendamist arestiga Pärnu ja Tartu maakohtus ning üpris vähe Harju ja Viru maakohtus.
Eestis tegutsevast 47 kohtutäiturist esitab tunduvalt sagedamini taotlusi asenduskaristuse määramiseks iga neljas.
Piirkonniti nii suure erinevuse peapõhjus peitub sisuliselt kohtutäituri menetlustasus. Nimelt kui kohtutäitur ei saa väärteo eest karistatud isikult poolteise aasta jooksul trahviraha kätte, pöördub täitur trahvi sissenõudja ehk peamiselt politsei poole. Kui politsei on nõus asendama rahatrahvi arestiga, teeb täitur kohtule avalduse. Oma nõusolekuga võtab aga politsei endale ühtlasi ka kohustuse tasuda täiturile arve esitamise korral menetlustasu umbes 300 krooni.
Põhja politseiprefektuuri andmeil kulus neil mullu kohtutäiturite töö hüvitamiseks 17 900 krooni ja selle aasta eelarves on selleks ette nähtud 15 000 krooni. Lõuna politseiprefektuur edastas, et kohtutäituri kulud kaetakse arestimaja eelarvest ja eraldi kinnitatud summat pole. "Eelmisel aastas kulus kohtutäituritele ligi 100 000 krooni," täpsustas Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja.
Riigikontroll on juhtinud tähelepanu, et riigieelarvesse jääb igal aastal aina rohkem trahve laekumata.
Põlva, Võru ja Valga kohtutäitur Aive Kolsar möönis, et kuigi asenduskaristuse korral saab ta kordades vähem hüvitist, kui saaks trahviraha sissenõudmisel, on ka see tema jaoks töö tulemus. "Minu töö eesmärk on, et rikkuja saaks ikka karistatud," lisas ta.
Paljud täiturid peavad poolteise aasta pikkust menetlusaega liiga lühikeseks.
Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku kinnitusel tahab ta kaasuse viia riigikohtuni välja, et kõrgeim kohtuinstants asja üle vaidleks ja lõpliku otsuse teeks.
Kuigi kohtutäitur on poolteist aastat liiklustrahvi maksmata jätnud Margusele taotlenud asenduskaristuseks aresti, loodab mees pääseda, sest on osa trahvist enne kohtuistungit ära maksnud.
Intervjuu Margusega (perekonnanimi on toimetusele teada).
Mis ajast ja mille pärast on teil trahv maksmata?
Tegu on liiklustrahviga juhilubadeta sõitmise eest 2007. aastal. Trahvisummaks määrati mulle 12 000 krooni.
Miks te trahvi kohe ära ei maksnud?
Mul ei olnud seni raha, sest mul polnud kindlat töökohta. Nüüd on mul töökoht olemas ja olen suuteline trahvi kas või osade kaupa ära maksma.
Teie trahvisumma tähendaks kahekümnepäevast aresti. Kas hirm arestimaja ees pani trahvi maksma?
Ei, mitte otseselt hirm. Üks mu tuttav ütles otse, et tema eelistabki aresti. Mina küll ei eelista arestimajja minna. Leian, et kui on lõpuks töökoht olemas, siis tuleb trahvi maksmise nimel pingutada.