Kommentaar: loobume kiirest euroga liitumisest

05. veebruar 2009, 14:15

Mul on hea meel, et valitsuskoalitsioon sai
lõpuks aru olukorra tõsidusest ja on fokusseerinud oma tegevuse õigele rajale.
Rajale, kust astuti kõrvale 2007. aasta sügisel, maksude hea laekumise eufooria
lainel täiendavaid kulutusi ette nägeva lisaeelarve vastuvõtmisega.

Sealt sai alguse avaliku sektori suur ülejõu käiv elamine, mida nüüd, kui selg vastu seina, kiirelt parandada üritatakse. Hea, et ei toetuta enam poole aasta tagust seisu kirjeldavale majandusstatistikale, vaid avati närviimpulss reaalmajandusega.

Sisuliselt seisab valitsusel ees ei rohkem ega vähem kui kohustus rahva elatustaset vähemalt kümnendiku võrra kärpida. Ettevõtlus on kulude kärpimisega hoogsalt alustanud juba eelmisel aastal, nüüd on valitsuse kord avaliku sektoriga. Vastasel korral läheb jutt selle teise D peale.

Aega pole, sest tegelikult ei tea keegi, palju majandus sel aastal kukub. On valitsus mänginud läbi ka stsenaariumi, kui majandus kahaneb sel aastal näiteks 15%? 20%? Kas see on kindlasti võimatu? Mis siis juhtub? Mida siis tuleks teha? Kas valitsus suudab sellisele maksutulude kahanemisele vaid kulude kärpimisega reageerida (unustame palun maksude tõstmise)? Teab üldse keegi sellist näidet ajaloost?

Kas endiselt peab kõige suurema eesmärgina hoidma euroga liitumist 2011 (mida ei näi uskuvat ka Euroopa Komisjon) või tasuks kaaluda ka teiste lääneriikide valitsuste eeskujul raha majandusse pumpamist? Jah, see tooks kaasa valitsussektori eelarve 3%st suurema miinuse, kuid võimaldaks inimestele tööd ja leiba ja sealtkaudu ka maksutulu laialijagamiseks.

Üks valitsuse minister ütles hiljuti selle ettepaneku peale eravestluses ärritunult, et näidake siis, palju peaks lisaks EASi jt organisatsioonide kaudu tulevale eurorahale ja riigi praegustele investeeringutele veel lisaks majandusse (laenu)raha siis suunama? Et palju puudu jääb?

Mina ei tea. Kuid kuna pankadest ja välisinvestoritest pole praegu abi, siis jääb tugevalt. Seetõttu tahaks ma hoopis näha Andrus Ansipi valitsuse majanduse konkreetset stimuleerimispaketti. Nagu teevad teised, kaasa arvatud maailma hetkel ühe suurima usaldusega Soome riik. Miks meie teist teed tahame minna?

Euroga liitumine on õige eesmärk, kuid kaldun üha enam arvama, et soov temaga iga hinna eest kiirelt liituda hakkab muutunud majandusolukorras ajale jalgu jääma. Tahaks kangesti, et meil ikka oleks majandust euroga liitumisel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. February 2009, 15:46
Otsi:

Ava täpsem otsing