Liiga leebe leebusprogramm

05. veebruar 2009, 08:39

Justiitsministeerium esitles aasta alguses
nn leebusprogrammi seaduseelnõu, mille kohaselt võib konkurentsiametile
kartellist teatanud ning ametiga koostööd teinud kartelliosaline karistusest
vabaneda või oma karistust vähendada.

Mitme suurriigi kogemus näitab, et sellised programmid on kartellide kohta teabe kogumiseks ja nende vastu võitlemiseks väga head vahendid. Kui aga hinnata näiteks Soome kogemust, mis meie jaoks on nii suuruse kui mõttelaadi poolest oluliselt sarnasem riik, võib väita, et leebusprogramm hakkab Eestis toimima vaid juhul, kui eelnõus muudetakse karistused konkreetsemaks ja karmimaks ning neid ka reaalselt kohaldatakse.

Vestluses Soome kolleegidega on selgunud, et sealse leebusprogrammi jõustumisel kartellidest teatada soovijad siiski järjekorda ei tekitanud ning alates 2004. aastast on seal karistusest vabanemiseks esitatud kokku alla 10 taotluse. Meil on põhjanaabrite kogemusest vaid õppida.

Aktiivsus leebustaotluste esitamisel sõltub eelkõige sellest, kas kahjulike tagajärgede ärahoidmisest saadav kasu on piisav, et võimalikke taotlusega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi nagu kahjunõuded, pealekaebaja maine jne üles kaaluda.

Seetõttu on leebusprogrammi edukaks toimimiseks kindlasti vaja täita kaks olulist eeltingimust: õiguskaitseorganitel peab olema õigus rangeid karistusi määrata ning õiguskaitseorganite praktika peab kujundama ettevõtjas arusaama, et range karistuse määramise oht on reaalne.

Eestis kehtiva seaduse kohaselt on kartellikokkuleppe sõlmimine kuritegu, mille eest võib füüsilisele isikule määrata kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ning juriidilisele isikule kuni 250 miljoni kroonise rahalise karistuse. Eelnõuga muudetakse aga õigusrikkuja pea kohale tõstetud “kirves” oluliselt nürimaks.

Eelnõu kohaselt võib karistus olla maksimaalselt 10 protsenti eelmise majandusaasta käibest, kuid erinevalt Euroopa Ühendusest, kus sarnase reegli puhul kõneldakse ettevõtja ehk terve kontserni käibest, räägib uus eelnõu vaid konkreetse juriidilise isiku käibest. Juriidiliste isikute karistuse maksimummääraks on aga endiselt 250 miljonit krooni, mis suurettevõtte jaoks pole kindlasti piisavalt kaalukas.

Eelnõu kehtestab "rasket laadi" kuritegude suhtes ka karistuse miinimummäära, mis on pool 10 protsendist, kuid seaduse tasandil on lahtiseks jäetud, millised need kuriteod on. Eelnõu seletuskirjas sisalduv selgitus ei pruugi karistusõiguses olla piisav.

Ohtu range karistuse määramiseks ja seega ka leebustaotluse esitamise soovi vähendab ka asjaolu, et konkurentsiõiguse rikkumiste suhtes on kriminaalmenetlusi algatatud väga vähe. Aastatel 2006-2007 ei algatatud ühtegi konkurentsialast kriminaalasja ning üldse on Eestis lõpliku kohtuotsuseni jõudnud vaid kaks kartellijuhtumit – VK Holding ja Spacecom/Ossinovski.

Tegemist on “nokk kinni saba lahti” olukorraga – väheste menetluste tõttu ei pea ettevõtjad ohtu piisavaks ega esita leebustaotlust, kuid ilma leebustaotlusteta on raske tõendeid leida. Kuigi selles osas on olukord paranemas – nimelt uuriti 2008. aastal juba kuut konkurentsikuriteo kahtlust, millest kaks on ka kohtusse jõudnud.

Tõsiseks probleemiks on aga ka see, et olenemata rangete karistuste määramise õigusest ei ole Eestis seda siiani tehtud. Hetkel on mõistetud karistused suhteliselt tagasihoidlikud: Oleg Ossinovski puhul 180 736 krooni ja AS Spacecomi puhul 500 000 krooni. Vangi pole kedagi pandud.

On selge, et eelnõu “kirves” on leebusprogrammi toimimiseks liialt nüri ning “kirve löök” liialt ebatõenäoline. Loomulikult tuleb programmi juurutamist pidada positiivseks, kuid minu hinnangul oleks võimalik lähinaabrite kogemusest mitmeid tekkivaid probleeme ennetada. Veel ei ole hilja.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. February 2009, 16:24
Otsi:

Ava täpsem otsing